Tõnis Tõnisson/Foto: Aare Hindremäe.
Laupäeval, 30. juunil peeti Raplas Eesti Vabadusvõitlejate Liidu (EVVL) 25. kokkutulekut, millega tähistati ühtlasi liidu 26. tegevusaastat. Teadupärast on liit katusorganisatsioon, mis ühendab Eesti riikliku iseseisvuse eest võidelnud vabadusvõitlejaid ning koordineerib nende tegevust.
Kokku oli tuldud kogu Eestist. Pidulik sissejuhatus tehti kaitseväe orkestri saatel Rapla kirikaias Vabadussõjas langenute mälestusmärgi juures. Sellele järgnes jumalateenistus, mille viis kirikus läbi kaitseväe vanemkaplan Aivar Sarapik, ning siis koguneti juba Rapla kultuurikeskusesse, kus kuulati pisut ametlikumas miljöös ettekandeid.
Vabadussõja mälestussamba juures kokkutulekut avades tunnustas valitsuse esindajana osalenud justiitsminister Urmas Reinsalu Teise maailmasõja keerises vabadusvõitlejate poolt üles näidatud vaprust: “Toona seadsite te Eesti Vabariigi de facto iseseisvuse taastamise nimel ja põhiseadusliku riigipea Jüri Uluotsa kutsel kaalule oma elu. See julgus ja ohvrimeel on kangelastegu, mis omariikluse juubeliaastal väärib tunnustamist ja peab tänastel põlvedel meeles olema. Meie riik ja rahvas jäävad vaatama teile tänutundega.
Kaitselahingute tõttu said kümned tuhanded eestlased pageda läände ja hiljem aidata kaasa Eesti okupeerimise vastasele võitlusele maailmas ning aidata kaasa riigi taastamisele. Kaitselahingud tegid faktiliselt võimalikuks ka Otto Tiefi valitsuse ametisse asumise. See samm andis meile õigusliku järjepidevuse säilimise läbi kahe inimpõlve. Eesti juubeliaastal meenutame kõiki, kes on andnud elu selle eest, et Eesti oleks vaba.“
Reinsalu viitas, et me mäletame vabadusvõitluse ühe osana ka relvastatud ja relvastamata vastupanu kommunistlike ja natslike okupatsioonivõimude vastu, mida sümboliseeris Saksa okupatsiooni ajal Eesti Rahvuskomitee ning Vene okupatsiooni ajal metsavendlus kui ulatuslik sõjaline vastupanu üle kogu riigi.
Rapla valla tervituse kokkutulnutele andis edasi vallavolikogu esimees Rene Kokk.
Ka kindralmajor Martin Herem ja Eesti Vabadusvõitlejate Liidu esimees Tiit Põder tunnustasid vabadusvõitlejaid ja rõhutasid oma ettekannetes vabadusvõitlejate rolli Eesti taasiseseisvumises. Mingi kinnitus sellele oli ka järgnenud ettekanded Rapla Vabadussõja mälestusmärgi taastamisest 1989. aastal ja 1941. aasta suvesõja lahingutest Raplas ning Rapla ümbruses, mille raskust kandsid just eestlastest sõdurid.
Ürituse peakorraldaja, Eesti Vabadusvõitlejate Liidu juhatuse liige ja Rapla ühenduse esimees kolonel Manivald Kasepõld hindas kokkutuleku igati kordaläinuks
