Ants Põldoja (Ajakiri Tennis) / Foto: Siim Solman.
Endine vallavanem ja praegune Töötukassa Raplamaa osakonna juhataja Ilvi Pere on siinmail olnud ka üks spordi eestvedajaid – olles Eesti Kepikõnni Liidu juhendaja Raplamaal, on ta aidanud populariseerida seda sportlikku harrastust. Kuid mõni aasta tagasi leidis Ilvi Pere tee ka tennise juurde.
“Tennis paelus mind põhjusel, et olen terve elu pallimängudega tegelenud ja kui väljakud ka kodu lähedale rajati, siis miks mitte!?” sõnas Pere. “Donatas (Rapla TK juht Donatas Narmont) veel ise ka kutsus, et tule proovima.”
Pere tunnistas, et päris usin harjutaja pole ta olnud – kui see töö vaid ei segaks ja vaba aega rohkem leiduks… “Eelmise aasta augustist saadik pidasin pausi, aga nüüd hakkasin suvel uuesti treenima,” ütles Pere. “Muidugi, kui ma oleksin kogu aeg saanud kaks korda nädalas harjutada, mängiksin praegu ilmselt paremini. Kuid mul on olnud väga head treenerid, ainult ise tennist õppida olnuks raske.”
Peret on juhendanud varem Jaan Rahe ja nüüd Kristiina Grünberg, kes 1990ndatel ka Eesti koondisse kuulus. “Treeneri roll on loomulikult oluline ja täiskasvanute õpetamine on neile võib-olla isegi keerulisem, et kuidas tasakaalustatud õpetaja-õpilase suhe luua,” rääkis Pere. “Minu jaoks on tennis lihtsalt üks tore mäng ja kindlasti ei saa ju täiskasvanut õpetada samamoodi nagu lapsi, ehkki nõudlikkus peab säilima. Kuid mina olen just tänu treeneritele jäänud tennise juurde – võib-olla oleksin muidu loobunud.”
Samas arvas Pere, et varasem pallimängudega tegelemine tegi talle uue alaga alustamise kergemaks. “Koolipõlves mängisin korvpalli, hiljem ka võrkpalli. Nii palju on neist mängudest kasu, et ka uuel alal tekib kohe platsitunnetus. Sa tead, mida tähendab serv ja kuidas peab palli tabama,” selgitas Pere. “Tagakäe õppimine on tulnud teiste löökidega võrreldes raskemalt. Praegu harjutan hoopis ümber, kuidas lüüa tagakätt kahe käega.”
Pere pole veel päris kindel, kas temast saab ka Rapla Tenniseklubi liige. “Klubi liikmed käivad tavaliselt ka võistlustel, kuid minul päris seda eesmärki pole,” ütles Pere. “Eks näe, kuidas läheb, võib-olla ikka ühinen klubiga. Kuid igal juhul soovitan kõigile mängida tennist. Eriti siis, kui meil tuleb ka sisehall ja üha rohkem võimalusi mängimiseks. Tennis on ikka üks väga hea ala, mida saab mängida kõrge vanuseni, aga veel oleks tore, kui Raplast kasvaks ka mõni tugev noortennisist.”
Rapla sport on üldse olnud Pere jaoks südameasi, mida tõestas ka tema tegevus kepikõnni innustajana. Ta usub, et Raplamaa on väga sportlik kant. “Küsitlus on näidanud, et meil teeb sporti palju inimesi. On ka võimalusi erinevate aladega tegeleda, igaüks leiab endale oma. Lisaks on meil harrastajaile suurepärased terviserajad ja kergliiklusteed.”
Kepikõndi peab Pere samuti spordiks, kui seda ala teha tehniliselt õigesti. “Isegi suusatajad kasutavad suvel treeninguks kepikõndi, sest ülakeha töötab sarnaselt,” ütles Pere. “Kui ma aga võrdlen nüüd jalgrattaga sõitmist, jooksu või kepikõndi tennisega, siis siin on tegemist muidugi mitmekesisema liikumisega. Tennises sa pole üksi, mängid trennis vastasega punktide peale. Ükski liigutus pole eelmisega sarnane, sa ei tea ka kunagi, mida teeb ja suudab vastane. See ongi tennises kõige huvitavam.” )
