Mailis Reps, haridus- ja teadusminister.
Kohalikud omavalitsused on paika pannud oma esialgsed plaanid riigi eraldatud 15 miljoni suuruse täiendava toetuse kasutamiseks. Ideaalis kulub see täiendavate võimaluste loomiseks, et takistused huvihariduse ja huvitegevuse ning noore vahelt saaksid eemaldatud. Eelisjärjekorras peaks olema nende noorte toetamine, kellel on vähem võimalusi huvihariduses ja huvitegevuses osaleda, olgu põhjuseks vanemate majanduslik olukord või noore erivajadus.
Ideaalist lähtudes lasub kohalikel omavalitsustel suur vastutus – vastutus võimaluse ees luua oma noortele arengut toetav keskkond ja kasutada täiendavat toetust eesmärgipäraselt, sest sellest sõltub ka toetuse jätkusuutlikkus. Teisisõnu, huvihariduse ja -tegevuse täiendava toetuse eraldamiseks tulevikus on tarvis näha, et toetamine tõepoolest laiendab seniseid ja annab juurde uusi võimalusi ehk täidab püstitatud eesmärke.
Selleks, et eraldatud toetus just eesmärkidest lähtuvalt kasutamist leiaks, koostasid omavalitsused kavad koos eelarvega. Kava koostamine oli ühtlasi võimalus mõelda läbi terviklikult omavalitsuse võimalused ja vajadused noortevaldkonnas. Kavades toodi välja huvihariduses ja -tegevuses osalevate noorte arv, võimalused piirkonna noortele, kirjeldati peamisi kitsaskohti ja pakuti lahendusi.
Kitsaskohtade leidmiseks oli eelkõige tarvis põhjalikku analüüsi, aga ka noorte endi kaasamist otsuste tegemisel, sest nii saab esikohale seada noore inimese, kelle jaoks täiendav toetus ongi loodud. Oma osa noorte ja teiste osapoolte kaasamisel on olnud ka nende teadlikkuse suurendamine ja neile asjakohase info pakkumine, mistõttu on omavalitsustel kohustus avalikustada toetuse kasutamiseks loodud kavad.
Kuigi toetuse kasutamisel peavad kohalikud omavalitsused lähtuma noorte heaolust, väljendasid mullu septembris esitatud 163 kavast vaid 12 selgelt, et selle koostamiseks on küsitud noorte arvamust. Hea eeskuju on olnud näiteks Kohila vald. Loodan, et noorte huvide ja vajadustega on arvestanud ka teised omavalitsused, kuid pole seda lihtsalt eraldi välja toonud. Sellegipoolest on noorte otsustesse kaasamisel veel palju arenguruumi. Samuti on äärmiselt oluline, et kohalikud omavalitsused mõtleksid senisest enam läbipaistvusele ehk väljendaksid paremini seda, kuidas toimub toetuse eelarve planeerimine: mil viisil kohalik omavalitsus kogub teadmist sellest, mida on noortel vaja, keda ta selle teadasaamise jaoks kaasab ja mida küsib. See info on vajalik mitte ainult selleks, et tõendada kohalike omavalitsuste tublit tööd, vaid ka selleks, et asjassepuutuvatel inimestel oleks võimalik toetuse planeerimisel kaasa rääkida.
Võimalus saada abi
Eestis on noorsootöö korraldamine ja rahastamine kohalike omavalituste ülesanne. Riik on otsustanud täiendavalt appi tulla, et kõikidele noortele oleksid loodud võrdsed võimalused olenemata nende elukohast. Kohalikul tasandil teatakse ja arvestatakse noorte vajadusi enim. See aga ei tähenda, et omavalitsus on jäetud otsustamisel täiesti üksi. Omavalitsustele pakub tegevuste planeerimisel ja kava koostamisel tuge Eesti Noorsootöö Keskus (ENTK), mis nõustab omavalitsusi ja jagab häid praktikaid, olles seejuures toeks ka koostöövõrgustiku, teavitussündmuste, seminaride ning tegevuste mõju ja noorte olukorra hindamise kaudu.
Näiteks on koorijuhtidele ja rahvatantsu juhendajatele valmistanud muret laulu- ja tantsupeo traditsioonide ning rahvakultuuriga seotud tegevuste rahastamine. Täiendava toetuse kasutamisel pole piiranguid tegevuste sisule, aga tuleb meeles pidada, et omavalitsusel on kohustus lähtuda noore vajadusest ja sellest, kas erinevatel huvialadel on juba võimalusi ning kas neid on piisavalt. Toetus on muutuse loomiseks ja muutus võib toimuda nii traditsioonilistes tegevustes – koorilaul, rahvatants, pillimäng, kui ka uutes ja arenevates tegevustes – droonid, robootika, mudelism.
Sageli pole siiski takistuseks kohaliku omavalitsuse tahe toetada erinevaid huvialavaldkondi, vaid hoopis koorijuhtide ja teiste juhendajate ning õpetajate leidmine eelkõige maapiirkondades. Siinkohal aitab ENTK tuua kokku kohalike omavalitsuste ning erinevate huvialavaldkondade (loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia, muusika, kunsti, spordi, tantsu ja üldkultuuri) esindusühingud, kellega koos leida võimalikke lahendusi.
Aeg kogemustest õppida
Kohalikelt omavalitsustelt saadud tagasiside alusel võib tõdeda, et möödunud aastal esmakordselt eraldatud täiendav toetus huviharidusele ja -tegevusele on olnud positiivne – rahastus on pannud kohalikke omavalitsusi süvendatult mõtlema ja kaardistama oma piirkonna huvihariduse ja -tegevuse vajadusi ja sellega mitmekesistanud noorte võimalusi uute kogemuste saamiseks. Algatatud on uusi ringitegevusi ja noored on saanud proovida täiesti uusi huviringe, kus nad varem transpordi või suure osalustasu pärast osaleda ei saanud.
Vahetu ja konstruktiivne suhtlus noortega on oluline, et olla pidevalt kursis nende soovide, vajaduste ja eelistustega, mis võivad vahel muutuda kiiremini, kui täiskasvanud järge pidada suudavad. Mõistagi pole see etteheide, vaid tõdemus, et kiiresti muutuvas maailmas peavad omavalitsused oma noorte nimel kõvasti pingutama.
Näiteks on Kohila kogemusel välja toodud, et noorte vajadusi aitas selgitada hiljutine noorsootöö kvaliteedihindamine, mille käigus küsiti põhjalikult ka noorte arvamust ja rahulolu piirkonna teenuste kättesaadavuse kohta.
Konkreetse kitsaskoha likvideerimiseks on näiteks Kehtna vald loonud nii taotlusfondi, mille abil toetatakse noorte osalemist huvitegevuses, kui ka planeerinud vahendeid transpordikulude katmiseks huviringidesse jõudmisel. Selliseid positiivseid näiteid saab tuua kõigist maakondadest.
Kuigi esialgsed plaanid ning toetussummad on selleks aastaks paigas, jätkub töö. Kui sel aastal on otsustatud lahendada teatud kitsaskohti, saab uuel aastal ette võtta juba järgmised. Võtmeküsimus on oskus analüüsida seniseid kogemusi ning soov kuulata ära kohalike ja noorte hinnanguid, et saadud tagasiside abil luua võimalusi seal, kus neid on kõige enam vaja.
Mida aktiivsemalt kaasab kohalik omavalitsus erinevaid osapooli ja mida läbipaistvamat süsteemi püüab luua, seda suurem mõju on igal otsusel, kuhu toetuse raha paigutada.
Sageli võib see kohalikule omavalitsusele kaasa tuua suuri eelarvelisi kohustusi ja palju lisategevusi, kuid eriti esimestel aastatel on tarvis võtta aega just nimelt selleks, et olukorda hinnata, analüüsida, küsida tagasisidet ja teha ettepanekuid toetuse kasutamiseks veelgi paremal viisil.
Tunnustan kohalikke omavalitsusi seni noorte heaks tehtud pingutuste eest. Üheskoos saab headest ettepanekutest ja ideedest reaalsus, mis aitab noori ning seeläbi tervet kogukonda.
