Helerin Väronen / Foto: Helerin Väronen.
Wäega Wärgi pärimuslaager Sulu külamajas 10.-12. juulini oli järjekorras juba kaheksas. Seekord olid peateemaks tuunitud kampsunid ja pärltikand.
Anneli Ülemaante õpetas, kuidas vanast kampsunist uus teha. Mõnel osalejal oli oma tuunimist vajav kampsun kaasas, kuid vajadusel sai ka kohapeal midagi leida. Kel nobedamad näpud, sellel valmis laagri jooksul lausa mitu uue välimuse saanud kampsunit. Kaunistada sai paelte, kantide, pitside, kanga ja pärlitega. Kel tahtmist õmmelda ei olnud, saigi kampsunit kaunistada lihtsalt pärlitega.
Lapsed meisterdasid pärimuslaagris näiteks jäätisepulkadest kausse ja puidust laevu. Kaks laeva olid tõeliselt vägevad. Nende meister Karro Võigemast sõnas, et esimese puhul vajas ta natukene abi, kuid teise tegi täiesti üksi valmis. Mõlema laeva puhul oli kasutatud palju naelu, kuid kuna puidutöö oli Karrole varem selge, siis sõrme pihta löömist ette ei tulnud. Laagri läbiviija Eve Burmeister ütles osalenud laste kohta, et näha oli, kuidas nende loovus õitsele lõi.
Need lapsed, kes soovisid, said ka pärltikandit proovida, mida õpetas Maarja Jõevee. Üllatuslikult võttis selle töö ette ka üks poiss, Artur Kangur. Tema tikand kujutas väikest papagoid ja Artur ütles, et muidu talle meeldis selle tegemine, kuid lõpus läks asi tüütuks.
Esimesel laagriõhtul kutsus üks laagrilastest teised linnutallu ekskursioonile ja ega teinegi õhtu jäänud lindudest puutumata. Veel enne Sulult lahkumist oldi tunnistajaks sellele, kui üht autos lahti pääsenud kana üritati kasti tagasi saada.
Teise laagripäeva õhtul oli nii kohalik kui ka kaugem rahvas oodatud kuulama jutuvestjat Piret Pääri, kelle juttude vahele tegi muusikat Kulno Malva.
Hääleprooviks rääkis Piret seda, kuidas tema ka lõpuks EV100 kingituste tegemisest osa võttis ja kolme kuu jooksul telefoni teel 100 õhtujuttu jutustas. Kuna õhtu alguses kippus osa lapsi ringi sahmerdama, jagas Piret lapsevanematele üht vana indiaanitarkust – mida rahutum laps, seda parem, kui ta on sinu südame ligi. Ehk rahutud lapsed tuleb süles hoida.
Kes Pireti jutuvestmist varem kuulnud, teab, et tal on fenomenaalne oskus end kuulama panna ja tema jutud on kas mõne õpetussõnaga või siis lihtsalt naljakad. Esimese loo, mis rääkis kuningapojast, kes tahtis kosida kaunist tütarlast, sõnum oli see, et iga inimene peaks oskama midagi oma kätega teha, sellest on elu jooksul palju kasu. Teine lugu rääkis kolmest jutuvestmisandega sõbrast, kes avastasid, et õnnelikuks saamiseks pole vaja teha suurt äri, vaid tuleb leida üles see anne, mis sulle antud on ja sellega teistele rõõmu teha.
Kolmanda loo ajaks oli kell nii palju, et võis lastele unejuttu jutustada ja Pireti lugu rääkis kuldsarvedega hirvest ja poisist nimega Tuulepea. Vanasse muinasjuttu lisas jutustaja aga mõned tänapäevased detailid ja tegi sellega loo lõbusamaks. Veel rääkis Piret loo kaugest maast, kus kõik oli kullast ja mõnel inimesel olid kullast käed või kuldne mõistus või kuldsuu. Kuid polnud inimest, kelle süda oleks olnud kullast, ja nende sõnavaras puudus sõna kullake. Inimene aga ei saa olla õnnelik, kui ta ei suuda teisele kullake öelda.
Nii enne kui ka pärast Piret Pääri ja Kulno Malva esinemist sai vaadata näitust, osta laste meisterdatud ja Liina Langi lõngast esemeid ning maitsvate võileibade ja kookidega keha kinnitada.
Viimane laagripäev kulub laagrilistel enamasti pooleliolevate asjade lõpetamiseks. Eve Burmeister ütleski, et kodus pole selleks sageli aega, kuid laagris võetakse see aeg. Üks osaleja lisas kõrvalt juurde, et eks see laager annab ka põhjuse kodunt väljatulekuks. Viimasel päeval valmistati näiteks pärlikeesid rahvuslike ehete põhjal, pärlite ja tikanditega kaunistatud kalasid ning kangatrükiga poekotte.
Kokku oli sel korral osalejaid 37. Suur esindus on tavaliselt Kohilal, kuid tullakse ka väljastpoolt Raplamaad, näiteks Paidest. Varem on osalejaid tulnud Narvast ja isegi Ameerikast oli eelmine aasta terve perekond kohal. Järgmise aasta plaanide kohta sõnas Burmeister, et ilmselt on tulemas taas raamatuköitmisest midagi, kuna selleks on tungivat soovi avaldatud.
