Raplamaa Sõnumid.
Ei ole ju kuidagi üle pingutatud, kui öelda, et avatud talude päev on viimaste aegade üks olulisemaid üleriigilisi projekte. Seda kinnitab eelkõige see, kuidas iga aastaga tuleb järjest juurde neid ettevõtjaid, kes soovivad oma tegevust rahvale näidata, aga muidugi ka fakt, et pidevalt kasvab ka huviliste hulk. Mis see päev meile annab?
Kahtlemata on sellel mitu positiivset külge. Kõigepealt muidugi see, et talupäev loob külaelust võõrdunule ettekujutuse tänapäevasest taluelust. Ammu ei ole enam nii, et talu tähendab peremeest, perenaist, mitut last, lehmi, lambaid ja sigu. Tänapäevane maaettevõtlus on võimalusterohke maailm, millel on kümneid erinevaid varjundeid. See võiks ahvatleda riskialteid inimesi ennast proovile panema – talus võib teha kõike, jätkuks ainult fantaasiat, ettevõtlikkust ja loomulikult ka eneseusku.
Teiseks annavad avatud talud linlastele ja linnastunud kodanikele võimaluse veenduda, kui palju ettevõtlikke, andekaid, haritud, sõbralikke ja avatud inimesi külades elab. Ei ole nii, nagu linnalegendid pajatavad, et maamehed istuvad päevad läbi kohaliku poe taga ja libistavad õllekest. Selle ilmekaks kinnituseks on kaunid maakodud – isegi väga rumal inimene peaks sinna sattudes mõistma, milline tohutu töö on selliste miniparadiiside loomine. See ei ole pelk maaelu kaasanne, see luuakse ainult kahe käe ja täieliku pühendumisega.
Kolmandaks, ja seegi on oluline, võimaldab maal uudistamas käimine saada ettekujutuse maaeluga kaasnevatest probleemidest ja sellest, millest talu pidavad inimesed mõnigi kord loobuma peavad. Mõnele võib ju tõesti uudis olla, et lähim asustatud punkt, kus on kauplused, postipunkt, perearst jne, asub mitmekümne kilomeetri kaugusel ja tee, mis sinna viib ei ole mustkatte all ning argipäeval, kui linnavõõraid liikumas ei ole, töötatakse tunde lugemata ja ka laupäevad ning pühapäevad on ju tegelikult tööpäevad. Teisiti maal lihtsalt ei saa, sest kui töö tahab tegemist, siis tuleb see ka kohe ära teha.
Noh ja meie järeltulijatel, lastel, on ka oluline veenduda selles, et piima ei valmistata kusagil keemiatehases, kartulid ei kasva katseklaasis. Pealegi oleks ju loomulik, et iga inimene, eriti eestimaalane, on suuteline lambal ja lehmal vahet tegema ning on mõnedki sõõmud uimastavalt puhast maaõhku hinganud, et seeläbi lõpuks ka meie emakese maa olemuseni jõuda.
Nii et igati tänuväärne ettevõtmine see avatud talude päev.