Reelika Päädam,
maakasutuspoliitika osakonna põllumajanduskeskkonna büroo peaspetsialist.
Mesilaselaadsete populatsioonid on viimaste aastakümnetega maailmas vähenenud, mis pikemas perspektiivis mõjutab nii looduslikke kui ka kultuurtaimi. Taimede mitmekesisuse vähenemine mõjutab omakorda ka teisi nendest sõltuvaid organisme ning toob seega kaasa laialdasema mitmekesisuse languse.
Tolmeldajate arvukuse languse põhjustena on välja toodud maakasutuse muutust, sh toiduressursi ja elupaikade kadu, agrokemikaale, kliimamuutusi, patogeene, parasiite. Suurimaks mõjutajaks võib ilmselt pidada mitme teguri koosmõju.
Toetatakse mesilaste korjealade rajamist
Eesti maaelu arengukava vahenditest on alates 2015. aastast olnud võimalus taotleda toetust mesilaste korjealade rajamiseks. Mesilasperede lähedusse loodav õietolmu ja nektarit pakkuv toiduallikas aitab tõsta mesilaste vastupidavust haigustele, kahjuritele ja keskkonnast tulenevatele kahjulikele mõjudele.
Mesilaste korjealade rajamiseks saab toetust taotleda ettevõte, kes on liitunud keskkonnasõbraliku majandamise toetusega. Toetuse taotlemiseks peab taotlejal endal või mesinikul, kellega tal on mesilasperede kasutamise kokkulepe, olema vähemalt kümme mesilasperet. Toetuse saamiseks peab iga 0,5 hektari korjetaimedega rajatud põllumaal olema vähemalt üks mesilaspere.
Toetuse saamiseks tuleb 15. augustini kasvatada mesilasperedest kuni 200 meetri kaugusel puhaskultuurina vähemalt kolme korjetaime liiki. Meemesilased hindavad korjetaimede ressurssi selle suuruse järgi ja väga väikese pinna puhul ei pruugi nad seda ala korjeks kasutada. Seetõttu ei tohi kolmest suurima pindalaga korjetaime liigist väikseima liigi kogupindala olla alla 20% nende kolme liigi kogupindalast. Korjealadele on seatud hooldamistähtajad ning neil on keelatud kasutada glüfosaati sisaldavaid taimekaitsevahendeid.
Aasta-aastalt on toetatud korjealade pindala suurenenud. Esmaste andmete kohaselt on 2018. aastal taotletud toetust 365 hektari korjealade rajamiseks. Pindalaliselt on 2018. aastal toetust taotletud kõige enam Lääne-Virumaal, Jõgevamaal ja Tartumaal. Toetusalustel korjealadel kasvatatakse peamiselt keerispead, tatart, ristikuid ja mesikat.
* esialgsed toetuse taotlemise andmed
Koostöö toob kasu nii mesinikele kui ka põllumajandustootjatele
Korjealade rajamisel on oluline roll mesinike ja põllumajandustootjate koostööl. Ühiselt saab plaanida nii õitsevate taimede kui ka põllumajanduskultuuride valikut, asukohta, korjeala suurust, mesilasperede paiknemist ja taimekaitsevahendite kasutamise korraldamist. Selline koostöö toob kasu mõlemale poolele. Ühelt poolt saavad põllumajanduskultuurid tolmeldatud, suureneb saak ja selle kvaliteet. Teiselt poolt saab mesinik rohkem mett ja teisi mesindussaadusi. Mesilastele on korjealade näol tagatud toiduallikas ka ajal, mil põllumajanduskultuurid veel ei õitse või on lõpetanud õitsemise.
Korjealal kasvata tatart, keerispead ja kurgirohtu
Eesti Maaülikool teeb alates 2016. aastast maaeluministeeriumi tellimusel uuringut ühe- ja mitmeaastaste korjetaimesegude koostamiseks. Tavapäraselt domineerib põllumajandusmaastikus üks kiiresti õitsev taimeliik, aga mitmest eri ajal õitsevast taimeliigist saab moodustada n-ö õitsemise konveieri. Erinevate õitsevate taimede segiläbi kasvatamine aitab ühtlasi riske taandada, juhul kui ilmastikutingimuste tõttu mõni taimeliik nektarit ei erita.
Esmased tulemused on näidanud, et üheaastaste korjetaimede seemnesegus on sobilik kasutada tatart, keerispead ja kurgirohtu. Sellisel segul on lisaks muid häid omadusi – see parandab mullaviljakust ja -struktuuri, surub alla umbrohud ja on heaks eelkultuuriks taliviljadele. Uuringu lõpptulemusi on oodata 2019. aastaks. Korjetaimede segude kasutuselevõtt võimaldab põllumajandustootjatel senisest lihtsamalt ja ulatuslikumalt korjealasid rajada.
Kuigi mesilastele on toidutaimedena vajalikud külvatavad õistaimed, on väga väärtuslikud ka erinevad maastikuelemendid, looduslikud ja poollooduslikud alad, sealhulgas rohtsed põlluservad. Sellistel aladel on kujunenud juba looduslikult mitmekesine õistaimi sisaldav püsitaimestik, mis lisaks tolmeldajatele pakub elu-, toidu- ja varjepaiku ka teistele putukatele, lindudele ning loomadele.
Artikkel on ilmunud Maaeluministeeriumi Maablogis.