Helerin Väronen / foto: Kadri Paju.
Ühe korteriühistu juhatuse otsus raiuda omal algatusel maha maja juures kasvavad mägimännid tekitas elanikes pahameelt. Rapla vallaaednik leiab, et selliseid konflikte saaks vältida, kui niisugused otsused enne majaelanikega läbi rääkida.
Ligi 30 aastat tagasi istutasid elanikud maja lähedale kaks mägimändi. Juhatuse arvates olid need nüüdseks kasvanud nii kõrgeks, et hakkasid mõne korteri jaoks valgust varjama, olid maja poole kaldu ja altpoolt laasunud. Seepärast võttis korteriühistu juhatus vastu otsuse esitada vallale raieloa taotlus.
Taotlus esitati mõni päev enne vallaaedniku Sirle Sule puhkusele minekut. Sule jõudis ka puud üle vaadata ning leidis, et nii vanade ja näotute mändide raiumine on põhjendatud. Ehkki Sule andis juhatusele suulise loa raieks, palus ta juhatusel esitada enne kirjaliku loa saamist veel üldkoosoleku protokoll. Juhatus esitas aga juhatuse koosoleku protokolli, kuna korteriühistu põhikirjas on punkt, mis lubab juhatusel iseseisvalt otsuseid vastu võtta ja ellu viia. Selle dokumendiga tutvus Sule pärast puhkuselt naasmist alles eile hommikul. Selleks ajaks olid aga männid juba maha raiutud. Raiest kuulis Sule alles ajakirjaniku käest.
Praegu tegutsetakse selle nimel, et vajalikud dokumendid tagantjärele korda saada, kuid Sule jääb enesele kindlaks, et mändide mahavõtmine oli õige tegu, vaatamata juhatuse liigkiirele tegutsemisele.
Raie kohta enne kirjaliku loa saamist sõnas juhatuse esimehe abikaasa, et see tehti ainsal ajahetkel, mil ühistu liikmetel selleks aega oli. Eraldi teenust selle jaoks tellima ei hakatud, vaid tööd tehti oma jõududega. Juhatuse esimehe naine, kes ka koosolekuid protokollib, tõi üheks raie põhjenduseks selle, et seaduse järgi ei tohi okaspuu asuda majaseinale lähemal kui viis meetrit. Vallaaednik Sirle Sule sõnul aga sellist seadust ei ole olemas. Selle kortermaja juures asusid männid ka piisavalt kaugel, nii et ei oleks takistanud näiteks maja seina renoveerimist, kuid olid hakanud vanusega maja suunas kalduma ja vastu seina puutuma.
Peale selle, et juhatus tegi vea sellega, et raie teostati enne veel, kui ametlik luba käes oli, peavad mitmed majaelanikud probleemiks juhatuse suhtumist. Raiest teavitati ainult viit korteriomanikku, kelle akende all puud kasvasid ja väidetavalt valgust varjasid, ülejäänud 20 puhul ei pidanud juhatus vajalikuks neid teavitada. Üldine tava aga näeb ette, et kui ühistu põhikirjas ei ole seda teisiti sätestatud, on enne raieloa taotluse esitamist vaja läbi viia üldkoosolek, kus küsitakse kõigi korteriomanike nõusolekut raieks.
Sule panebki inimestele südamele, et sellises olukorras tuleb teavitada kõiki majaelanikke, isegi kui juhatusel on õigus ise otsuseid vastu võtta. Omavaheline suhtlus aitaks vältida väga paljusid muidu tekkivaid probleeme.
Kunagi kääbusmändide pähe ostetud ja istutatud mändide kasvu oleks saanud aastate eest ohjata, kui neid oleks kärbitud. Kuid selle peale ei osanud toona keegi tulla. Nüüd on mändidest järel vaid kaks kändu. Juhatus on korteriomanike soovi korral lubanud istutada sinna hortensiapõõsad. Need ei kasva liiga kõrgeks ja ei peaks kellelegi probleeme tekitama.
