Maris Adoma / foto: Jaanika Kuldmaa.
11. ja 12. augustil korraldas Eesti Šnautserite Klubi Raplamaal meistrivõistlused IPO alal. 11. augustil oli jäljeajamine Kehtna kandis ja 12. augustil võisteldi Rapla ühisgümnaasiumi staadionil kuulekus- ja kaitsetöös.
12. augustil alustati keskpäeval sellega, et võistlus avati. Järgnes kuulekuse võistlus. Oli näha, et need koerad ei olnud tõepoolest tavalised koerad, vaid vägagi treenitud ja kuulekad. Koerad kuuletusid oma juhtidele vastavalt käsule, mis loomale parasjagu hõigati. Näiteks kui juht andis käsu tulla koeral enda kõrvale, istuda, joosta või jääda liikumise pealt seisma või lamama, siis koer kohe seda ka tegi. Veel pidi koer ära tooma puidust 2-kilogrammise hantli, mis visati kaugele. Tavaline koer jookseb sellele võib-olla kohe järele, aga need koerad tõid hantli ära vaid juhi käskluse peale.
Koerad pidid hüppama ka üle tõkete ja tooma ära 650-grammise hantli. Platsil oli ühemeetrine tõke ja 1,8 meetri kõrgune A-kujuline tõke. Paaril korral võis näha ka olukorda, kus koerale pidi andma lisakäskluse, kuid enamasti kuuletusid kõik koerad väga hästi. Platsil käidi paaridena kordamööda ning kui kaks osalejat olid ära käinud, andis kohtunik võistlejatele hinnangu ja punktid. Kohtunik oli Michael Greub Šveitsist.
Tagasisidest võis kuulda näiteks seda, et koer peaks olema rohkem motiveeritud tööd tegema või siis positsioone võttes peaks koer olema kiirem. Kuulekuse võistlus ei möödunud kergelt – ilmataat otsustas osalejaid kostitada aeg-ajalt paduvihmaga, kuid õnneks see koeri ja nende juhte ei heidutanud, nemad ajasid oma asja vapralt edasi.
Pärast kuulekustööd pidi koer sooritama kaitsetöö osa
Pärast kuulekustööd jätkus võistlus kaitseosaga – koer pidi kinni pidama varrukamehe. Varrukamehi oli kaks – Juha Palander ja Andrei Ševtšenko.
Esmalt pidi koer käskluse peale jooksma järjekorras kuut varjet kontrollima, mis olid paigutatud üle staadioni, ja varrukameest otsima. Seda tegevust nimetatakse varjete ristlemiseks. Viimase varje taga seisiski varrukamees, kelle ühes käes oli paks varrukas. Koer jooksis temani ja hakkas tema ees haukuma, andes sellega märku, et leidis “paha mehe”. Edasi jäi koer ootama koerajuhi tulekut ja edasisi käsklusi. Koerajuht läks koera selja taha kahe meetri kaugusele ja kutsus ta enda kõrvale istuma. Siis liikus varrukamees platsile ja koer koos koerajuhiga samuti.
Koer jäi käskluse peale lamama ja tema juht läks tagasi varje juurde. Varrukamees hakkas põgenema, mille peale andis juht käskluse ning koer haaras varrukamehe varrukast hammastega kinni. Haaret hoidis koer nii kaua, kuni juht andis käskluse lahtilaskmiseks.
Näha võis ka sellist lahedat momenti, kui koer koos juhiga läks staadioni ühte otsa ja varrukamees teise otsa ning siis sööstis koer käskluse peale varrukamehe poole, kes omakorda koerale vastu jooksis, nuuti viibutas ja ründavat häält tegi. Jällegi haaras koer hammastega varrukast kinni. Selle osa nimi oli pikamaa rünnak. Ka siin andis kohtunik igale võistlejale soorituse lõpus oma hinnangu ja punktid.
Kokku oli võistlejaid seitse, kellest neli saavutasid ka tulemuse. Esimesele kohale tulid Astrida Letton ja Inna Nikolajeva Lätist, kes said kokku 263 punkti. Teiseks jäid Golttvizen Hof Orry ja Ingrid Mahoni Eestist kokku 260 punktiga. Kolmanda koha pälvisid Bendix v.Grunen Stadt ja Ilze Krivane Lätist 259 punktiga ning neljanda koha saavutasid Dakar Barnero ja Inese Sheremet Lätist 227 punktiga.
Eesti Šnautserite Klubi korraldas IPO ala võistlust esimest korda. IPO (Internationale Prüfungs-ordnung) on teenistuskoertele mõeldud koolitusala. IPO on alguse saanud Saksamaalt ning arenenud välja alast nimega Schutzhund (SchH). Nimetatud ala loodi ennekõike eesmärgiga määratleda koerte iseloomuomadusi ning sobivust teenistuskoeraks ning kasutada seda teavet aretuses. Esimene SchH katse toimus juba aastal 1901.
Korraldustiimi kuuluvad Eesti Šnautserite Klubi juhataja Jaanika Kuldmaa, tema abikaasa Sven Pekkenen, Tiina Madisson ja tema elukaaslane Igor Herodes. Abistasid ka Raplamaa Koerteklubi liikmed. “Meie mõlema pered elavad Raplamaal, seetõttu võistlus peeti ka siin. Samuti soovisime Rapla inimestele näidata sellist suurepärast koeraspordiala ja loodame, et ka Rapla koerapidamiskultuur areneb paremaks,” põhjendas võistluste korraldamist Raplamaal Jaanika Kuldmaa.
