Helerin Väronen / illustreeriv foto: Siim Solman.
Nii mõnedki sel kevadel istutatud puud on pärast kuuma ja kuiva suve ära kuivanud. Näiteks on nii juhtunud Märjamaa valla 100 tamme pargiga Velisel, kus hukust on pääsenud vähesed puud.
Kuna kevadel sai käidud Kelba külas metsamatkal, kus oli näha mitmes kasvujärgus puid, uurisime metsaomanikult, Kohila Metsaseltsi liikmelt Valdu Reinaasilt, kuidas tema mets kuiva suve üle elas.
Reinaas vastas, et märjematel kohtadel ja õigel ajal istutatud puud kasvavad tal kenasti. Protsendiliselt arvab ta, et umbes 95 protsenti on selliseid hästi kasvavaid puid. Valel ajal istutatud väike hulk mände aga on tal küll ära kuivanud.
Küsimusele, mis on üldse õige aeg istutamiseks, vastas Reinaas, et seda on väga raske öelda. Muld peab igatahes veel niiske olema. Kui vaadata tänavust kevadet, oleks olnud õige hetk istutamiseks 5.-6. mai, 10. mai jäi juba hiljaks. Paljudel aga ei saabu istutatavad taimed õigel ajal, kuna need tulevad väljastpoolt Eestit, ja nii on nende võimalus ellu jääda palju väiksem.
Neid tegureid, mis määravad, kas istutatud puu jääb ellu või mitte, on tegelikult väga palju.
Näiteks oleneb palju konkreetsest pinnasest. Paepealsed mullad on võrdlemisi põuakartlikud ja nii kuivab seal kasvav puu kiiremini. Enamik Raplamaa muldadest on aga just sellised. Kuna must muld tõmbab päikest rohkem ligi, on mõistlikum istutada puid rohukasvuga kohta.
Reinaas lisas veel, et sellisel kuival suvel hakkavad suuremat rolli mängima ka istutusvead. Kerge istutusviga märjal ja niiskel pinnasel on veel andeksantav, kuid kuiv suvi istutusvigu andeks ei anna. Ka väiksem istutusviga võib siis taimele saatuslikuks saada.
Reinaas on suhelnud ka teiste metsaomanikega ja ka neil on varakult istutatud taimed kenasti ellu jäänud. Eelmise aastaga võrreldes on küll rohkem männikärsaka kahjustusi. Vahatatud kuuseseemikud aga pidasid kärsaka rünnakule paremini vastu.
