Maris Adoma.
Tänapäeval areneb maailm pidevalt ja seda eriti digitaalseadmete valdkonnas. Õppetööski kasutatakse üha enam digitaalseid vahendeid nagu (tahvel)arvutid ja nutitelefonid, millega saab vaadata õppetööga seonduvaid videosid, lahendada teste jms. Välja on mõeldud ka digitaalseid õpikeskkondi.
Üks selline on 2014. aasta lõpus loodud Foxcademy, mille loojate Sebastian Pikandi ja Kenneth Pohla arvates ei olnud koolis piisavalt häid digitaalseid õppevahendeid.
Foxcademy on digitaalne õppeplatvorm matemaatika, keemia ja füüsika õppimiseks. See sisaldab õppetööks vajalikku teooriat ja harjutusi, hindelisi teste, interaktiivseid graafikuid, mänge, 3D-mudeleid, animatsioone, videoklippe, pilte ja kõike muud, mis muudab õppetöö huvitavaks. Foxcademy keskkonnas on õpetajal võimalik analüütikatööriistade abil analüüsida ja hinnata õpilasi ning anda igaühele personaalset tagasisidet.
Keskkonda saab kasutada mitmel moel. Näiteks õpetaja saab loobuda kirjalikult kodutööde parandamisest ja anda koduseid töid arvutist, mis võimaldab anda nii õpilasele kui ka õpetajale kohe tagasisidet.
“Õpilane saab omas tempos õppida, olenemata asukohast ja põhjusest, kui ei saa koolis kohal käia (spordivõistlused, eksamiks kordamine, järeltööd, haigus jpm), ega pea enam tassima raskeid õpikuid endaga kaasas,” räägib Kenneth Pohl, üks Foxcademy keskkonna loojatest.
Keskkonda kasutavad ka Raplamaa õpetajad
Raplamaa õpetajatest kasutavad Foxcademy keskkonda näiteks Hagudi põhikooli direktor ja matemaatikaõpetaja Lea Vendik, samuti Märjamaa gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Gerri Saaremets.
Vendik sai keskkonnast teada eelmisel aastal Gustav Adolfi gümnaasiumis toimunud IT-alasel koolitusel. Samuti räägiti Foxcademy keskkonnast eelmise aasta sügisel Raplamaa direktorite nõupidamisel. Kui Vendik selle keskkonnaga liitus, ei olnud see pooltki nii terviklik, kui see praegu on. Sellel suvel on olnud ka neli veebiseminari, kus on räägitud senistest uuendustest põhjalikumalt ja augustis ootab üks seminar Foxcademy keskkonna kasutajaid veel.
Vendik tunnistab, et see keskkond on õppetöös suur abimees. “Seal on teooriaosa, samuti erinevate raskusastmetega harjutused, mille vastuste õigsust saab hiljem kontrollida. Teemad on mõistlikult üles ehitatud ja ära seletatud,” räägib Vendik.
Mõistlikud juba selle poolest, et teooria on tehtud õpilasele sõbralikumaks, tuues sisse erinevaid tänapäevaseid näited, millega noor oskab rohkem seost luua ja saab aru, miks talle võib ühte või teist reaalaine printsiipi (valemid, teoreemid, mõisted, praktikad) vaja minna.
Vendik tunneb, et keskkond on heaks abimeheks ka selles mõttes, et lapsel on hea võimalus kasvõi iseseisvalt kodus õppida. “Muidugi ei asenda see keskkond mind. Mina seletan ikka teemad ise ära, aga kui mõni õpilane tunneb, et ta tahab veel selgitust, siis sealt keskkonnast saab selle üle vaadata ja harjutada.”
Teistes veebipõhistes õpikeskkondades peab ise ülesanded koostama või üles laadima, aga Foxcademy juures on Vendiku arvates hea ka see, et ei pea midagi ise koostama. Erinevad tüüpülesanded on juba olemas, mis tähendab, et tunni ettevalmistamine on lihtsustatud. Vendik plaanib sellest õppeaastast hakata Foxcademy keskkonna abil ka kontrolltöid ja tunnikontrolle tegema.
Riigigümnaasiumis otsustavad keskkonna kasutamise üle matemaatikaõpetajad
Rapla gümnaasiumi õppejuht Aime Klandorf ütles, et digiõppematerjalide kasutamine on uues koolis väga teretulnud. “Igal õpetajal on vabad käed selles, missuguseid digiõppematerjale ta kasutab. Üldine suund HTM-i ja Innove poolt on, et kõik gümnaasiumikursused peaksid lähiajal saama kaetud digiõppematerjalidega. Praegu on see pilt aineti väga erinev.
Ühtseks keskkonnaks kõigi digimaterjalide osas kujundatakse e-koolikott, mis on tasuta kättesaadav. Konkreetselt Foxcademy kasutamise üle otsustavad matemaatikaõpetajad. Kool arvestab selle keskkonna kasutusele võtmise puhul õpetajate arvamusega, sest see ei ole kooli jaoks tasuta,” ütleb Klandorf.
Foxcademy õppematerjalid sobivad 7.-12. klassi õpilastele ning vastavad riiklikule õppekavale. Õppematerjale loovad noored akadeemikud nagu näiteks Rasmus Kisel, kes on lõpetanud Cambridge’i ülikooli, ja kogenud õpetajad nagu näiteks Elo Reinik, kellel on õpetaja kogemust rohkem kui 20 aastat.
