Maris Adoma / foto: Silver Selling.
26. augustil peeti Juurus rahvamaja peoplatsil kogukonnapäeva ning tegevust leidus seal nii suurematele kui ka väiksematele.
Avamine oli keskpäeval ning sellele järgnesid vabalava etteasted. Tantsisid tantsutüdrukud ja mängiti karmoškat. Kella poole kahest hakkas pihta pudrukonkurss, kus osales kolm võistlejat. Inimestel oli võimalus proovida kõikide osalejate putrusid ning seejärel hääletada oma lemmiku poolt. Kõige rohkem meeldis rahvale Ene Haggi ahjus hautatud puder nimega “Tervis”. Teise koha sai Katrin Kirsipuu bulguri burdee pudruga ja kolmandaks jäi Leela, kes valmistas pudru nimega “Rukkiüllatus”.
Pudrukonkursiga samal ajal oli avatud ka ajulabor, kus osalejad said kogeda, kuidas on võimalik oma hallollust uurida lihtsamate ja keerulisemate vidinatega ning mida tulemused nende aju toimimise kohta ütlevad. Ajulabor oli kogukonnapäeval populaarne, see oli tund aega avatud ja inimesi oli seal alati palju.
Ka mina soovisin huvi pärast enda aju testida. Sain läbi teha kaks ülesannet. Esimene ülesanne oli panna kollased värvikaardid järjekorda, alustades kõige tumedamast. See tehtud, pöörati kaardid ümber, et kontrollida tulemuse õigsust. Kaartide taga olid numbrid kümnest üheni ja minul läksid kõik täppi, seega sain teada, et mu värvitaju on hea.
Teine ülesanne seisnes kiiresti värvinimetuste ütlemises. Näidati kaarte, kus oli näiteks punase värviga kirjutatud sinine. Minu ülesanne oli mitte lasta enda ajul segadusse minna ja öelda värv, mida ma kaardil näen, mitte see värv, mis on sinna kirjutatud. Ka selle ülesandega sain hästi hakkama.
Kui ajulabori töötuba kinni pandi, andsid nad rahvale pooletunnise teadusetenduse, mille käigus oli inimestel võimalik panna proovile oma taju ja kogeda enda peal meelelahutuslikke illusioone. Näiteks lasti kõlaritest rahvale heli ja küsiti, mida nad kuulsid. Pakuti tormi ja vihma, kuid tegelikult kostis üks lause. Kui rahvale see lause ette öeldi ja heli uuesti lasti, oskasid inimesed juba olla tähelepanelikumad ja tundsid helifailis tõepoolest lause ära.
Testiti ka inimeste mälu. Loeti ette 13 asja ning inimeste ülesanne oli kuulata hoolikalt ja jätta meelde nii palju asju kui võimalik. Siis hakkasid inimesed äsja kuuldud sõnu hõikama ning need kirjutati tahvlile. Kokku tuli tahvlile 14 sõna, kuigi alguses öeldi 13 sõna. Sõna, mis üle jäi, oli “märkmik”. Teadusetenduse läbiviijad seletasid, et kuna nad lugesid ette sõnad, mis olid kooliga seotud, suunasid nad sellega inimesi mõtlemagi koolile. Seega inimene alateadlikult mõtles ka asjadele, mida alguses isegi ei öeldud. Selline katse näitab hästi, et inimene hakkab looma seoseid ja tema taju on kerge petta.
Tegevustega samal ajal olid peoplatsil avatud veel igasugused töötoad ja atraktsioonid, mida täiesti tasuta külastada sai. Oli võimalik panna end proovile vibulaskmisega, sai lasta endale teha hennamaalingut ja osa võtta metalli- ja nahatöötoast. Kohal olid ka batuudid ja elektriautod lastele ning isegi zorbpall. Sõita sai isegi hobustega. Osta võis käsitööd, ehteid, mänguasju ja ka õnneloosipileti. Kellel kõht tühjaks läks, leidis kas magusat või soolast kõhutäidet kookide, võileibade ja ühepajatoidu näol aasta emade kohvikust. Kogu saadud tulu läks Juuru rahvamaja toetuseks, kuhu soovitakse osta juurde toole.
Kogukonnapäeva korraldaja Terje Kauri sõnul oli nimekirja järgi vaadates inimesi kohal 200. “Aga ma arvan, et tegelik arv jääb sinna 300 kanti, kõik ju end kirja ei pannud.” Ürituse kohta on alati saadud palju positiivset tagasisidet. “Kiideti seda, et atraktsioonid on kõik tasuta ja tegevust oli palju. Isegi meestele leidus tegevust,” rääkis Terje Kaur. Kogukonnapäev toimus juba kümnendat korda.
