Siim Jõgis / illusteeriv foto: Siim Solman.
Keava sigala on ohtlik ning tuleb kindlasti lammutada – sellise sõnumiga pöördus Kehtna volikogu liige Illar Olesk vallavalitsuse poole. Kehtna abivallavanem Jalmar Mandel ütles, et ta lepib sigala omanikuga kokku kohtumise ning arutab võimalust hoone lammutada.
“See, mis seal toimub, on õudus kuubis,” sõnas Olesk. “Esiteks ei ole see ilus. Teiseks olen käinud sealt lapsi ära ajamas. Kui järgmine talv tuleb lumerohke, kukub see nagunii kokku,” lisas ta.
Keava sigala on praegu eraomanduses vallasvarana. See tähendab, et seda ümbritsev maa ei kuulu sigala omanikule, vaid riigile. Lisaks varisemisohtlikkusele on hoone taga asuv lägaauk aastakümneid reostanud põhjavett, tõi Olesk välja. Samuti on tema sõnul üheks saasteallikaks veneaegne klaasvill, millega seinu soojustati.
“Olen selle pärast südant valutanud vähemalt 2005. aastast saati. Nüüd ma enam järele ei jäta,” sõnas Olesk. Ta on aastaid tagasi olnud ka Keava külavanem ning teab rääkida, et juba tol ajal ei tahtnud kohalikud elanikud seda kolehoonet enam näha. “Vahel ma mõtlen, et see on jumala õnn, kui lapsed mängivad nutitelefonides ja ei lähe sellesse vanasse hoonesse kolama,” rääkis ta. Olesk küsib retooriliselt, kas me tõesti peame ootama, kuni tuleb kellelegi küünal süüdata, enne kui hoone lammutamine ette võetakse.
Abivallavanem Jalmar Mandel ütles, et Keava sigala omanik on vanem inimene, kes sai selle omanikuks üheksakümnendatel aastatel erastamise käigus. Mandel sõnas, et ta lepib omanikuga kokku kohtumise, sõidab temaga koos sigala juurde ning seal saab hoone tulevikku ning võimalikku lammutamist arutada.
Nii Olesk kui ka Mandel tunnistasid, et tegelikult on probleem laiem ning ei puuduta ainult Keava sigalat. Selliseid kolhoosiajast jäänud laudahooneid, mis vajavad lammutamist, on teisigi. Mandel sõnas, et ees ootab töö nende hoonete kaardistamisel ning tabelisse kandmisel. Sealt edasi saab juba paika panna tegevuskava, mida nendega ette võtta.
