Ants Tammar / foto: Siim Solman.
Esmaspäeval, 27. augustil sõitis neljaliikmeline komisjon (Raivo Heinaru, Meelis Välis, Jaan Viska ja Ants Tammar) Märjamaa vallas koolimajast koolimajja, et teada saada, milline on valla kuue kooli valmisolek uueks õppeaastaks.
Etteruttavalt tunnistan, et oli huvitav ja üllatusterohke, aga ka mõtlikuks ja murelikuks tegev ringsõit. Koolielu ongi tuhandetahuline, kus on rõõmu ja mure küljed, säravaid ja tumedaid laike jne.
Varem arvati, et koolid on valla tugevad tugisambad, aga nüüdseks on mõned tugisambad juba pureda saanud või on nende tähtsust nõrgendatud. Õpilaste arv väheneb, uute õpetajate leidmine on muutunud aina raskemaks, liitklasside hulk on suurenenud jne. Väikesed kogukonnakoolid on muutunud neile, kes hoolikalt raha loevad või jälgivad valla rahakoti sisu, tülikaks, sest need koolid koormavad tugevalt valla eelarvet.
Hariduselu hea käekäik Vigalas sõltub kahe kogukonna kompromissist
Kahe valla ühinemine (Märjamaa ja Vigala vald) on tekitanud vajaduse hariduskorraldust korrastada ning teha valikuid ja otsuseid, mis ei ole kogukonna elanikele mitte alati kõiges meeltmööda. Haridus ongi väga tundlik ja palju kõneainet andev ning emotsioone ja pingeid tekitav valdkond, kus ei ole võimalik saavutada kõikidele sobivat, ideaalset lahendit.
Tundub, et Vigala kandis on kahel kogukonnal raske hariduse valdkonnas kompromislikku lahendust leida. Nii Kivi-Vigalas kui ka Vana-Vigalas soovitakse olemasolevat kooli säilitada, aga mõlema kooli õpilaste arv ja valla rahakoti sisu ei võimalda edaspidi kaht kooli pidada.
Praegune Kivi-Vigala põhikooli kolmekorruseline koolimaja valmis 1972. aastal. Selle kooli õppurite nimekirjas oli kunagi peaaegu 280 õpilast (koos õhtukooli õpilastega) ning näiteks 1978. aastal lõpetas põhikooli 37 õpilast. 27. augustil, enne 2018/19. õppeaasta algust oli kooli nimekirjas 31 õpilast. I ja VI klassi õpilaste puudusel ei avata. IX klassis on 7 õpilast. Liitklasse on kaks.
Kivi-Vigala kooli õpikeskkond jättis väga hea mulje. Kooli ruumid on hästi korras hoitud ja remonditud ning koolimajas soojad heledad värvitoonid. Klassides on uued lauad ja toolid ning maitsekas kujundus. Tööõpetuse ruumid ja sööklapoolne osa olid imetlusväärsed. Väikese maakooli spordiväljak tekitab kadedust. Kõikjal oli tunda hoolivat, tegusat ja töökat peremehekätt. Ka suurt, nõukogudeaegse projekti järgi ehitatud koolimaja on võimalik õdusaks ja meeldivaks muuta.
Õpetajad oli rõõmsameelsed ja optimistlikud ning kohe valmis koolikella helistama. Kui natuke norida, siis on kahju, et kooli endise direktori Endel Kärneri ettevõtmisel rajatud kunagine kaunis kooliaed on nüüd unarusse jäänud. Väike koolipere ei suuda seda vist korras hoida ja endist hiilgust taastada.
Vana-Vigala põhikool asub mõisas, kus 1976. aastal alustas tegevust algkool ja 1989. aastal reorganiseeriti kool Vana-Vigala 9-klassiliseks kooliks. 1994. aastal lõpetas põhikooli esimene lend, 10 õpilast. 1999. aastal lõpetas põhikooli 18 õpilast, mis on praegustel andmel suurim lend. Selle aasta 27. augustil oli nimekirjas 65 õpilast, neist 20 mitmest maakonnast tulnud eelkutse ja käitumisprobleemidega noorukit. Esimese klassi nimekirjas on 9 ja IX klassi nimekirjas 10 õpilast. Koolis on kolm liitklassi, neist üks eriklass (VIII-IX klass).
Tunnistan, et mulle meeldivad mõisakoolid, aga olen arvamusel, et iga mõis ei ole mõisakooliks sobilik. Vana-Vigala mõis on tähelepanuköitev ja ilus, aga head õpikeskkonda on seal raske luua. Küllap see on võimalik, aga peab arvestama paljude muinsuskaitse nõudmistega ja vallal peab olema ka kopsakas rahakott. Praegu vajavad paljud ruumid remonti, kohati mahukaid korrastustöid ning terviklikku sisekujundust, mis muudaks maja hubasemaks. Majas on süngevõitu kohti ja hämaraid ruume.
Kui mitu aastat tagasi mõisas käisin, jäi majast helgem mulje ning mõisaesine oli lillerohkem, majatagune ala hoolitsetum. Mõistan paljude muret, et kui kooli tulevik on selgusetu, on edaspidiseid tegevusi raske planeerida.
Juba paar aastat on kõneaineks ühe kooli sulgemine. On veel teadmata, kas suletakse Kivi-Vigala või Vana-Vigala põhikool. Mõlema kooli õpilaste arv on väike, mõlemas koolis on liitklassid ja iga aastaga on raskem õpetajaid kooli tööle saada. Vana-Vigala põhikoolis õppivate eelkutse ja eriklassi õpilaste arv tasapisi kahaneb, sest riigi hariduspoliitikas on võetud suund, et kodukool peab erivajadustega õpilast eriprogrammi, mitmesuguste plaanide ja tugisüsteemi abil koolitama, mitte mujale asumisele saatma.
Jäävadki Vigala piirkonna õpilased, kellest peaaegu pooled kasutavad ka praegu koolitulekuks ja kojusõiduks õpilasliini. Olgu kool kus tahes, jääb see paljudele ikkagi kaugeks. Vaja on õpilassõbralikku paindlikku transpordikorraldust, et see arvestaks ka sellega, et koolist kaugemal elavad õpilased saaksid vajadusel huvitegevuses osaleda.
Vigala kandi hariduselu edaspidine edukas areng, hea käekäik sõltub eelkõige kahe kogukonna vahel kompromissi saavutamisest. Kui suudetakse erimeelsustest loobuda ja asuda üle jõe ratsionaalsesse arutellu, saavutatakse kindlasti tulemus, mis rahuldab mõlemat kogukonda. Kui peaks jätkuma Andrese ja Pearu taoline kemplemine, on oht, et kaugemas tulevikus ei ole ühtegi kooli. Eestimaalt on juba võtta näide, kus jäärapäisuse tulemusena jäädi kõigest ilma.
Hubane, väga hoolitsetud ümbrusega koolimaja
Vigalast sõitis komisjon Valgu põhikooli. Külastuspäeval oli kooli nimekirjas 62 õpilast, neist I klassi õpilasi 3 ja IX klassi õpilasi 5. Liitklasse 4.
Koolil on väga suur territoorium, park, mida korras hoida. Oldi arvamusel, et Valgu põhikooli ümbrus on maakonna kaunim.
Astusime fuajeesse, mille seintel on kenalt kujundatud raamitud pildid põhikooli lõpetanud lendudest ning informatsioon kooli arenguloost. Kooli ruumides oli jällegi tunda tegusat ja töökat peremehekätt. Kool asub mõisas, mille korrashoidmine vajab erilist hoolsust. Kuna muinsuskaitse poolt ei ole remondi tegemisel erilisi nõudeid ja piiranguid, on õpikeskkond mõisas aastate jooksul muutunud õdusaks ja kenaks. Oli paar ruumi, mis vajavad lähiajal meistrimeeste kätt, aga nendes kohtades vajalike tööde tegemine on juba planeeritud ja kõik ei sõltu ka koolijuhist.
Kokkuvõtteks võib öelda, et olime koduselt mõjuvas koolimajas ehk mõisakoolis, mille paljud õpilased ei kiirusta pärast tunde koju, vaid tahavad jääda majja, sest seal on mõnus olla. Ka koolist kaugel elavad õpilased, kes hommikul jõuavad õpilasliini bussiga väga varakult kooli, saavad raamatukogus hoolitseva suhtumise osaliseks ja leiavad huvitavat tegevust.
Last hästi toetava õpikeskkonnaga kool
Varbola algkool, mis valmis 1987. aastal ja alustas õppetööd 26 õpilasega, on kõikide raskuste kiuste püsima jäänud. 2018/19. õppeaastat alustatakse 22 õpilase ja esialgu kahe liitklassiga (I ja II klass ja III-IV klass). I klassi poolel on 7 õpilast ja kui leitakse õpetaja, saaksid selle klassi õpilased õppida omaette klassis, mitte liitklassis.
Varbola algkoolis liikudes tundsin, et olen tõelises väikeses ja lihtsas maa-algkoolis, mis on algklasside õpilastele mõnus õppimise koht ja kus on last hästi toetav õpikeskkond.
Varbolas olles tajusin eriti, et kui vähegi võimalik, peaksid väikesed algkoolid säilima, kuigi nende hoidmisega on palju sekeldusi ja probleeme. Kooli jäämiseks tehtud pingutused saavad väikese kogukonna liikmetelt tuhatkordse tänu ja toetuse. Väikese kooli pidamise rõõmudest ja muredest ning õppetöö korraldusest rääkisime pikalt. Räägitu kajastamine vajaks pikemat kirjutist.
Väike võlumaja ei mahuta kõiki kaunite kunstide huvilisi
Märjamaa muusika- ja kunstikool on nagu väike nukumaja, mis peab mahutama 134 kaunite kunstide huvilist. Neid, kes tahavad selles võlumajas õppida, on rohkem, aga olemasolev maja ei mahuta kõiki soovijaid. Neil õnnelikel, kes saavad selles imeliselt kaunis keskkonnas õppida, on väga-väga kitsad õppimistingimused, aga õpetajate ja õpilaste töötulemused köidavad tähelepanu ja väärivad kiitmist.
Ringkäigul koolimajas mainis direktriss, et mitmed ruumid vajaksid remonti. Palusin neid näidata, sest eelnevalt nähtu põhjal ei suutnud seda uskuda – kõik näis ideaalselt korras olev.
Nägimegi kohti, mis vajavad pisiparandusi, mida meesdirektor oma koolis märgata ei oskaks, aga direktriss märkab, sest unarusse jäetud pisiasjadest võivad alguse saada suured probleemid, mis halvendavad kasvatustööd ja õpikeskkonda koolis.
Märjamaa muusika- ja kunstikoolis ollakse seisukohal, et pisimuredega tegelemist ei tohi lükata kaugemasse aega ja suurematele muredele lahenduse leidmisega peab sihi- ja järjekindlalt, aga kannatlikult ja diplomaatiliselt tegelema, ka ise häid lahendusi pakkudes ja tööülesandeid hoolsalt täites. Usun, et sellise taktikaga tegutsedes saab kool tulevikus vähemalt juurdeehituse, mida väga vajatakse. See võiks olla preemia või kingitus koolile paljude aastate jooksul tehtud hea töö eest.
Huvitava ajalooga koolis on palju tehtud, aga ka veel palju teha
Märjamaa gümnaasiumis nähtu tekitas esialgu segaseid tundeid. Õppetöö oli kohe-kohe algamas, aga koolimaja oli nagu ehitustander ja tugevalt lakilõhnaline. Õppetöö alguseks jõuti planeeritud vajalikud tööd lõpetada.
Koolis on väga korras kauneid ruume ja õppeklasse, aga ka neid, mis vajavad kohe põhjalikku remonti. Põranda lakkimisest enam ei piisa. Koolimajja sisenedes on ees tähelepanuköitev ilus fuajee ja korras garderoob, aga kui minna maja vana ja uut osa ühendavatesse koridoridesse, siis see pilt enam nii ilus ei ole – uus tööpõld ootab edaspidi ees. Kõike korraga ei jõutud.
Koolimajas on veel kohti, kus mööbel vajaks väljavahetamist. Nägime laudu ja toole, mida saadi humanitaarabina taasiseseisvunud Eesti algusaastatel. Kunagi oli koolil kaunis siseõu, mis nüüd vajaks värskema ja uudsema ilme saamiseks ümberkujundamist.
Koolil on pikk, värvikas ja põnev ajalugu ja see võiks koridorides mitmekülgsemalt ja huvitavalt kujundatult stendidel kajastuda. Eeskuju ja ideid selleks saaks Tallinna 21. koolist. Töid, mida on väga suures koolimajas vaja teha, on alati ja lõpmatuseni. Valla volikogu hariduskomisjon peaks samuti tegema koolis põhjaliku ringkäigu ja arutelu, et valla eelarvesse saaksid rahasummad kooliruumide remondi jätkamiseks ja vajaliku inventari ostmiseks. Märjamaal on gümnaasium, kus uut õppeaastat alustas 535 õpilast, neist 51 I klassis (kolm klassikomplekti), 34 IX klassis ja 33 X klassis. Gümnaasiumi osas õpib 84 õpilast.
Kõikides Märjamaa valla koolides oli õpetajate vabade töökohtade täitmisega vähem või rohkem muret. Kuskil sellest ei pääsetud ja on juba ette teada, et see mure edaspidi aina paisub, mitte ei vähene.
