Eesti Ratsaspordi Liit / foto: Siim Solman.
Möödunud nädalal toimus Hollandis üherakendite MM, kuhu esmakordselt sõitis Eestit esindama kolmeliikmeline koondis. MM-tiitli võitis Bartlomiej Kwiatek Poolast. Eestlased lõpetasid tabeli viimases kümnes.
Eestit esindasid tänavusel MM-il Urmas Saks hobusega Indekss (gruumid Kadri Rohumägi ja Priit Reinaus), Ülar Raudsepp hobusega Friidom (gruum Kristina Lotamõis) ja Eve Haggi hobusega Vairi (gruum Ülle Seervald). Koondise esindajana oli kaasas Riina Rõa ning kohapeal aitas nõu ja jõuga treener Gerardus Leijten. Tänavust MM-i tiitlit asus jahtima 84 sportlast 23 riigist, kusjuures 20 neist olid esindatud koondistega. Lisaks toimusid samal ajal ka pararakendi maailmameistrivõistlused, kust võttis osa 23 sportlast.
Võistlust alustati koolisõiduga, kus esimesena asus võistlustulle Urmas Saks. Nagu teada, hinnatakse MM-il kõiki sooritusi karmimalt ning nii lõpetas Urmas koolisõidu 71,57 karistuspunktiga, mis sisaldas viit karistuspunkti vea eest skeemis. Raudsepp ja Haggi sõitsid välja identse tulemuse, 70,46. Koolisõidu võitis Rudolf Pirhofer Austriast tulemusega 46,73. Laupäeval peeti maraton ja siin tegi eestlastest parima tulemuse Saks, kes lõpetas 66. kohal (116,68 kp). Haggi kohaks jäi 76. (127,91 kp) ja Raudsepp lõpetas 78. kohal (152,22 kp). Maratoni võidu sai Jean Michel Olive Prantsusmaalt (88,4 kp).
Viimasena pidid sportlased sooritama täpsussõidu, kus kellelgi meie sportlastest puhast sooritust teha ei õnnestunud. Raudsepp lõpetas tulemusega 24,23 kp, Saksa tulemuseks jäi 27,22 kp ja Haggi sai täpsussõidu tulemuseks 30,80 kp. Koonustes tegi parima tulemuse Marion Vignaud Prantsusmaalt. Kolme ala peale kokku sai parima punktisumma Bartlomiej Kwiatek, kes figureeris igal alal esimese viie seas. Tema lõpptulemuseks jäi 139,27 kp. Hõbeda võitis Saskia Siebers Hollandist ja pronksi Marion Vignaud Prantsusmaalt.
Eestlaste kohad jäid kahjuks tabeli teise otsa.
Eve Haggi lõpetas 73. kohal ja Urmas Saks 70. kohal. Ülar Raudsepa lõplikuks tulemuseks jäi 75 lõpetanud sportlase seas viimane koht. Koondise esindajana kaasas olnud Riina Rõa ütles, et Eesti tiim hoidis ühte ja kõik võtsid Leijteni õpetussõnadest veel viimast. “Selles plaanis võib võistlusega rahule jääda, et meie ekipaažid lõpetasid kõik kolm ala ja said tulemuse kirja,” sõnas Rõa. Kogemuse võrra rikkamana alustasid meie sportlased koduteed.
Eve Haggi kommentaar, küsis Siim Jõgis:
Võistlesite maailmameistrivõistlustel esmakordselt. Kuidas 73. kohaga rahule jäite?
Oleks ikka paremat kohta tahtnud ja ka treener eeldas minult enamat. Isegi lõpuni vastupidamine oli raske, sest seal oli terve rida huvitavaid asju. Pingetaluvus pidi hea olema. Koolisõit on üsna subjektiivne ala ja seal sõltub palju kohtuniku hinnangust. Pisut on seal ka poliitilist tausta. Varem on maailmameistrivõistlustel osalenud ainult üks eestlane ja meid ei teatud seal. Kui olin sõidu lõpetanud, tundus, et päris hästi läks. Ühe vea küll tegin, seda teadsin ise ka. Aga nagu ma ütlesin, seal on natuke poliitilist tausta ka.
Milline kolmest alast kõige paremini õnnestus?
Kõige lihtsam oli kross (ehk maraton). Treener tegi raja mulle selgeks ning kordagi ei tekkinud tunnet, et ma ei tea, kuhu sõitma pean. Kiirus oli ainult liiga aeglane. Nüüd tean, millele pean treeningutel rohkem hakkama tähelepanu pöörama. Täpsussõidus oli mul aega täpselt üks tund, et rajaga tutvuda ja sättida ennast ja hobust sõiduks valmis. Sellest ajast tuli puudu. Süsteem näeb välja selline, et esimese kahe ala põhjal pannakse paika paremusjärjestus ja siis läheb esimesena rajale viimasel kohal olev sõitja. Edasi tuleb eelviimane jne. Püüdsin seda ühte tundi maksimaalselt ära kasutada, aga sellest tuli puudu. Nüüd tean, et järgmine kord tuleb kaks esimest ala teha paremini ja siis saab takistussõiduks kauem valmistuda.
Kuidas maailma parimate tase tundus? Maailmameistriks krooniti poolakas Bartlomiej Kwiatek.
Jah, ma tean teda. Olen temaga varem ka koos võistelnud. Kõige rohkem meeldis mulle sakslanna Saskia Siebersi sõit. Jälgisin teda terve võistluse vältel. Eelmistel maailmameistrivõistlustel sai ta kolmanda koha, nüüd oli teine. Tal on palju kogemusi varasematelt võistlustelt. Kwiateki puhul ei meeldinud mulle tema närviline sõit. Siebersi sõit oli ilusam. Sellest õhkus stabiilsust ja rahulikkust. Tublid on nad muidugi mõlemad. Selleks, et nii kõrgel tasemel võistelda, peab esiteks hästi sõitma ja teiseks peab suutma taluda närvipinget. Paljud sõitjad, kes tegelikult olid meist paremad, langesid võistluse käigus välja. Enda sõidu kohta ütleks, et esimese korra kohta võib olla rahul. Meie treener Gerardus Leijten ütles, et esimene MM ongi kogemuste saamiseks. Olen oma toetajatele tänulik, kuigi ma ei saanud sellist tulemust, nagu oleksin tahtnud. Nüüd tean, mida rohkem harjutama pean. Tulemusega ma ei lepi ja tahan kindlasti järgmistele maailmameistrivõistlustele minna seda parandama.
