Haldi Ellam.
Rapla valla 2018. aasta kaasava eelarve konkursil esikoha saanud Kodila laululava projekteerimisprojekt sai alles septembri alguses esimesed allkirjad, samal ajal kui teise koha saanud Juuru rahvamaja ligipääsuteede ehitus hakkab lõpusirgele jõudma. Kolmanda koha saanud Kodila välijõusaali projekti elluviimine on küsitav.
„Eelmise aasta lõpus avastasime lapsevanematega, et Kodilas puudub lastel vaba aja veetmise võimalus,“ rääkis kaasava eelarve I ja III võiduidee autor Merilin Högren Kodilast. Högrenile jäi silma Rapla valla väljakuulutatud kaasava eelarve konkurss, mis erinevalt teistest projektipõhistest rahastusvõimalustest ei eeldanud omafinantseeringut, korraldamist, bürokraatiat ega paberimajandust.
„Kirjutasin seega valmis kaks ideed. Ühe neist Kodila külaplatsi arendamiseks – lava taotlemiseks, ja teise idee kirjutasin eelkõige Kodila noortele mõeldes – välijõusaal,“ selgitas Högren.
Kaasava eelarve infopäeval selgus, et eelarve ei ole enam mitte 30 000 eurot maksimaalselt projekti kohta, vaid kuna vallad ühinesid, siis 60 000 eurot. „Jätkuvalt korrutati, et kõigepealt finantseeritakse võiduidee, siis teine koht ja kui siis raha alles jääb, siis ka kolmas idee. See andis kõigile kohalolijatele indu juurde, sest reaalsed võiduvõimalused suurenesid – rahastuse saavad vähemalt kaks ideed.“
Pärast ideede esitamist jäädi ootama rahvahääletust ning anti endast kõik, kutsumaks inimesi Kodila projektide poolt hääletama.
„8. mail algas rahvahääletus. Kodila küla jaoks tähendas see, et algas intensiivne töö,“ rääkis Högren. „Korraldati kohvikutepäev, kus inimesed said kohapeal hääletada. Noorte seas promoti e-hääletuse võimalusi, jagati Rapla vallas flaiereid, mis kutsusid inimesi üles just Kodila poolt hääletama.“
Külaelanike aktiviseerumisest oli kasu ning Kodila külaplatsi arendamise idee kogus kõige rohkem hääli, Juuru rahvamaja ligipääsuteede projekt sai teise ning Kodila välijõusaali projekt kolmanda koha.
Pärast tulemuste väljakuulutamist võttis Högren võiduidee autorina ühendust Rapla valla arendusnõuniku Heiti Vahtraga ning uuris, mis edasi saab. „Vastuseks sain kirja: “Siin kohal tulekski teha otsus – kas panustada külaplatsi ehitamisse vähe rohkem ja rajada ehitis koos näiteks pinkide ja lipumastiga ning kulutades kokku 30 000 antud projekti heaks või siis hakata koonerdama ja pigistama ning püüda selle 30 000 sisse mahtuda mõlemad asjad.““
Täiendavad nõudmised
Högren arutas teemat küla aktiiviga ning otsustati mõlema idee teostamise poolt. „Leidsime ka, et kuna naaberküla sai omal ajal lava, WC-d, pingid ja kiiged ca 20 000 euroga, oleme meie valmis saama selle raha eest ainult lava. Pinkide ja laudade ehitamist alustasime ise ja need olid juba jaanipäevaks olemas. Lisaks leidsime, et pigem jätame natukene ka kolmanda idee jaoks, sest tegemist on välijõusaaliga, mille jaoks mujalt finantse leida oleks keerulisem.“
Högreni sõnul võttis ta uuesti ühendust arendusnõunikuga ning andis talle teada soovist mõlemad ideed ellu viia. „Seda ei saa võtta koonerdamisena, sest hääletatud on ju samuti mõlema poolt ja seega on see pigem rahva tahe kui jonniajamine,“ põhjendas naine.
Järgnes kohtumine vallamajas ning 6. juunil esitati valda info lava mõõtude ja näidispiltidega. „Esimene ametlik hinnapakkumine koos illustreerivate 3D piltide, jooniste, mõõtude ja projektidega jõudis minuni 20. juunil. Ehitaja oli oma kirjas optimistlik ja arvas, et juulis võiks juba ehitusega pihta hakata. Hinnapakkumiseks kujunes 23 874 eurot.“
Edasi uuris Högren Vahtralt, kas vald on saanud alternatiivseid hinnapakkumisi, kuid viimane oli alles eelmisel päeval hinnapäringud välja saatnud.
„Kuna mulle tundus, et asi jääb kahtlaselt venima ainult hinnapakkumiste taha ja tavainimese silmis tundub see meeletu ajaraiskamisena, leidsin ise kiirkorras veel kaks hinnapakkumist ja saatsin ka need 3. juulil valda edasi. Selgus, et arendusnõunik on puhkusel ja asendaja ei pidanud seda kiireloomuliseks. Seega vastuse saime 16. juulil, kus arendusnõunik teatas, et abivallavanemaga said pakkumised üle vaadatud, heaks kiidetud ja saadetakse edasi vallvalitsusele 23. juulil toimuvale koosolekule, et siis saada luba ehituslepingu sõlmimiseks.
Uurisin, kas võin samal ajal hakata otsima juba pakkumisi jõusaalile, kuid arendusnõunik palus mul oodata, kuniks vallavalitsus on asja heaks kiitnud ja ehituslepingu sõlminud ning ehitus on pihta hakanud, juhuks kui peaks selguma, et ehk lisandub veel mingeid kulusid.“
Juuli lõpus tuli vallast kiri, kus teatati, et vallavalitsus on loa andnud ja leping läheb vormistamisele, ent ehitajalt nõuti ehitusprojektile vastutava projekteerija kinnitust, et kavandatav ehitis oleks ohutu ja vastaks turvanõuetele ning sõlmed oleksid pädeva ehituskonstruktori poolt üle vaadatud ning leiduks keegi projekteerija, kes vajadusel ehitamise käigus kerkivaid jooksvaid küsimusi lahendaks.
Högren saatis ehitajale palve edasi koos 2018. aasta alguses külakiige ehituseks valla poolt külaplatsile väljastatud projekteerimistingimustega. Ehitaja sõnul aga muutsid valla nõudmised nende jaoks olukorda ning ettevalmistus jäi valla uute nõudmiste taha toppama. Vallast sai aga Högren vastuse, et konstruktori palkamise tõttu läheb projekt 1000 euro võrra kallimaks.
Jõusaalist enam juttu pole
„Meele tegi mõruks pisike sotsiaalmeedia nupuke, kus Juuru rahvamaja kõnniteede ehitusest teada anti ning lisaks teatati, et vald kinkis neile ka uue asfaldi sissesõiduteele. Inimlikust vaatenurgast tekkis küsimus – miks pandi meid valiku ette? Kas valla jaoks Kodila kandi noorte soovid sel hetkel ei lugenud? Kas 265 häält jõusaali poolt ei ole piisav, et näha, et neil inimestel on seda vaja? Miks tekkis olukord, kus kohalik omavalitsus ei suutnud leida ühtegi hinnapakkumist, aga mina, lihtkodanik, mats maalt, suutsin leida lühikese ajaga lausa kolm?“
Högreni sõnul on tal tunne, et on kogu töö ise ära teinud.
„Kaasava eelarve menetlemise korras Rapla vallaeelarve koostamisel on § 9, lõige 1 ilusti kirjas, et idee realiseerimise eest kannab hoolt Rapla vald,“ tõi ta välja. „Täna tunnen aga, et olen kogu selle töö ise ära teinud. Nemad lihtsalt annavad allkirju ja lubasid.”
Högreni sõnul on ootele pandud kogu küla. Kuna valla kodulehel oli kaasava eelarve juures kirjas, et kõikide eelduste kohaselt hakatakse ideed ellu viima juunis 2018, oli plaanis pärast lava valmimist teha korda taustaks jääv kiviaed ning korraldada suvelõpu pidu, et koguda vahendeid WC-de ehitamiseks. Nüüd aga on kõik ära jäänud ja rahvas lootust kaotamas.
„Pärast külavanemate ümarlauda 6. septembril, kus selle teema tõstatasin, sain järgmisel päeval kõne arendusnõunikult, kes jäi endale kindlaks, et vald on kõik õigesti teinud, asi venib täiesti loomulikult, sest paberimajandust on palju, ja lõpetuseks lisas, et ehk aasta lõpuks on teil lava olemas. Jõusaalist pole enam juttu olnud ja raske uskuda, et enam tuleb ka.“
Högreni sõnul andis Rapla vallavanem talle 12. septembril teada, et 11. septembril allkirjastati leping ehitajaga.
„Uurisin, kas on selgunud eelarve jääk, mida saaks kasutada kolmanda idee realiseerimisel, kuid vallavanem teatas, et see selgub ilmselt alles oktoobris, sest vundamendi ehitamisel võib veel midagi muutuda,“ vahendas Högren. „
Minu jaoks hämmastav, sest eeldan, et kui ehitajaga leping sõlmitud, peaks olema ka summad paigas ja mingisuguseid kardinaalseid muutusi ei tohiks enam tulla. Samuti peaks olema selgunud Juuru ehituse lõppmaksumus ja hinnapakkumine näitab, et ka sealt peaks 996 eurot üle jääma.”
Ajakulu on paratamatu
Rapla vallavalitsuse arendusnõuniku Heiti Vahtra sõnul viibib Kodila võiduprojektide teostus projektide erineva ettevalmistustaseme tõttu. „Kõik tööd olid oma valmiduselt realiseerumiseks erinevas tasemes – Juuru rahvamaja ligipääsuteede ehituseks oli olemas kooskõlastatud projekt, ehitusluba jms,“ rääkis ta. „Projekti töössepanek vajas vaid erinevaid pakkumusi ehitajatelt, valisime nende hulgast sobivaima ja saigi tööga alustada. Ka vahendite hulk oli selge – II koha projekti maht oli 30 000 eurot kaasavast eelarvest.
Kaasava eelarve võitnud töö Kodila laululava oli aga vaid idee tasandil. Vald on välja andnud selle sisulised projekteerimise tingimused mais 2018. Samuti leppisime pärast tulemuste teatavaks saamist mõlema projekti esitajaga kokku, et teostame kõigepealt I koha idee ja seejärel realiseerime osaliselt III koha Kodila välijõusaali. Ettepanekuga oldi ka päri.“
Vahtra sõnul võttis vald kõigepealt hinnapakkumised eskiisjoonise põhjal ja lootis, et saadakse ehitaja, kellel on pädev konstruktor, kes teeb vajalikud tugevusarvestused ning koostab joonised ehitusloa saamiseks. „Saime hinnapakkumised, kuid kahjuks parim pakkuja ei oma sellist võimekust (ei omanud ka teised pakkujad), nagu ootasime jooniste ja tugevusarvutuste kohapealt. Selleks otsisime koostöös pakkujaga projekteerijat, kes vajalikud joonised koostaks,“ selgitas ta.
„Vajaliku projekteerija hinnapakkumise saime septembri esimestel päevadel. Tänaseks on sõlmitud projekteerimise töövõtuleping ning ka ehituse projekteerimise töövõtuleping. Nagu vajalikud joonised on koostatud, menetleb vald ehitusloa taotluse ning seejärel saab ehitustöö alata. Ehituse töövõtja on kinnitanud, et laululava valmib sellel aastal.
Nagu on selge kogu Kodila laululava jaoks kuluvate vahendite hulk, tegeleme ka välijõusaali osalise realiseerimisega (ka sellega loodame selle aasta sees saada ühele poole, kuna siin ei ole täiendavaid tegevusi vaja teha). Antud projekti tarbeks jääb hetkeseisuga ca 5000 eurot. Samas tuleb laululava juures mõelda läbi veel mõni aspekt ja see summa võib väheneda. Vaja võib minna täiendavaid töid näiteks tugevvoolupaigaldiseks.“
Vahtre lisas: „Kokkuvõttes – kedagi pole unustatud ega koheldud teistest erisuguselt. Tegu on lihtsalt oma ettevalmistuse faasis erineva tasemega projektidega.“
