Haldi Ellam
Enamus Eesti elanikest usub, et uute tehnoloogiate kasutuselevõtmise ja automatiseerimisega kaovad peagi paljud töökohad, kuid mitte nende enda omad, selgus Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel läbi viidud uuringust.
„Kuigi 68% inimestest usub, et uute tehnoloogiate kasutuselevõtu tõttu kaovad mitmed ametikohad, arvab sama palju inimesi, et automatiseerimine ei ohusta nende ametikohta. Vaid 6% vastanutest arvab, et uute tehnoloogiate mõju nende ametile avaldub juba lähiaastatel ning 20% usub, et see mõju avaldub viie aasta pärast,“ tutvustas uuringutulemusi Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Kati Voomets.
Voometsa sõnul on oma ametikoha püsimajäämises kõige kindlamad inimesed, kes töötavad avalikus sektoris ning tööstus- ja ehitussektoris. 76% avaliku sektori töötajatest ning 68% tööstuse ja ehituse valdkonna töötajatest ei usu, et nende ametikoht kaob tehnoloogia arengu tõttu.
Inimesi, kes kardavad, et tehnoloogia nende töökohad üle võtab, on kõige rohkem – veidi alla 40% – kaubanduse ja teeninduse valdkonnas.
Ametipositsioonide võrdluses on kõige kindlamad oma ameti säilimises tipp- või keskastmejuhid, ettevõtete omanikud ning tippspetsialistid. Oma töökoha kadumist tehnoloogia arengu tõttu peavad tõenäolisemaks spetsialistid, kontoritöötajad ja klienditeenindajad.
Küsitluses osalejad usuvad, et automaatika, robotid ja tehisintellekt asendavad 10 aasta jooksul eelkõige töötajad, kes tegelevad andmeanalüüsi ja programmeerimisega. Ebatõenäoliseks peetakse töökohtade kadumist töövaldkondades, mis on seotud meditsiini, inimeste suhete, motiveerimise, loominguga või laste mõistmisega.
„Vaatamata sellele, et suur osa eestimaalastest on kindlad oma töökoha säilimise suhtes, mõistetakse, et pidev enesearendamine ja uute oskuste omandamine annavad tööturul eelised konkurentsis püsimiseks, ning ollakse muutustele avatud,“ ütles Kati Voomets. „Üle poolte vastanutest plaanib oma konkurentsivõime parandamiseks omandada uusi oskusi ning kümnendik vastanutest on juba alustanud õpinguid uute oskuste omandamiseks. Üle kolmandiku küsitletutest on karjääri jooksul asunud tööle valdkonnas, mis nõuab neilt uute oskuste õppimist, ning kolmandik on valmis asuma ametikohale, mis eeldab uusi oskusi,“ lisas Voomets.
„Juba täna on võimalik ligi 60% ametikohtadel automatiseerida kolmandiku jagu tegevusi, ennekõike rutiinsed füüsilised ja vaimsed tegevused. Seega on oluline ja muutub järjest olulisemaks tehnoloogiaga hakkamasaamise oskus. Samaväärselt muutuvad tähtsamaks n-ö pehmed oskused, nagu näiteks probleemide lahendamise oskus, kriitilise mõtlemise oskus, eestvedamine, meeskonnatöö oskus, sest robotitel neid pole,“ ütles Kutsekoja juhatuse liige Tiia Randma.
Balti riikide võrdluses on inimesi, kes on kindlad oma ametikoha säilimises tulevikus, kõige rohkem Eestis – 68%, Leedus 64% ja Lätis 61%. Kui Eestis ja Leedus on kõige rohkem oma ametikoha kestvuses kindlaid inimesi avalikus sektoris, siis Lätis on kõige suurem kindlus ametikoha säilimise osas tööstus- ja ehitussektoris. Eestis on võrreldes teiste Baltimaadega rohkem neid inimesi, kes on valmis oma konkurentsivõime säilitamiseks ennast arendama ja uusi oskusi omandama.
Uuring „Tehnoloogia areng ja selle mõju tööturule“ viidi läbi 2018. aasta juulis. Eestist osales veebiküsitluses kokku 1005 elanikku vanuses 18-74 aastat.
