Helerin Väronen
Enne 21. septembrit kahtlesid ehitajad, kas tõesti tuleb juba Piilupardi Mängutoa taasavamine, nii palju oli ju veel sisetöid teha. Kuid nagu kogu perekeskuse ümberehitustööd olid täis imesid, ei jätnud õnnelikud juhused seda hoonet ka enne avamist maha.
Perekeskuse perenaine Jane Schelejev sõnas, et selle maja valmimise nimel on peale arhitekti ja ehitajate veel väga paljud inimesed pingutanud. “See perekeskus on meie kõigi oma ja tänane päev on meie kõigi rõõmupidu,” lisas Jane.
Selleks, et meenutada, milline nägi Piilupardi Mängutuba välja siis, kui maja osteti, ja millisest seisust alustati ümberehitust, näitas Jane kokkuvõtlikku videot “Eilsest tänasesse, tänasest homsesse”.
Pehmelt öeldes ei olnud maja alguses ilus, vaatepilt oli lausa trööstitu. Kuueks aastaks sai maja küll mõnusaks ja koduseks, kuid see polnud tänapäevane ega ka jätkusuutlik. Jane meenutaski hiljem, kuidas ta enne laste sünnipäevapidusid pidi väga varakult hommikul ärkama, et minna ahju kütma.
Perekeskuse motoks on lause “Kõik on võimalik sellele, kes usub”. Sellest lausest sai alguse juhtumiste jada, mis viis selleni, et pisikesest koledast majast sai midagi ilusat. “Ma loodan, et see maja ei jää lihtsalt majaks, vaid sellel on ka sisu,” kõlas Jane soov sel õhtul.
Mängutoa avamine otsustati teha natukene traditsioone eirates, kuna üheks avajaks oli ruumis viibinud noorim külaline ja laste kätte ju kääre ei anta. Nii tõmbasidki mängutoa esimene külastaja ja ehitaja, Vesiroos OÜ esindaja lahti mängutoa ukse ees olnud lehvi. Mitmel külalisel oli küsimus Piilupardi nime suhtes. Perekeskuse juhataja sõnas, et Piilupardi Mängutoa nimi ei kao kuhugi. Mängutoa osa, mis varem oli selle nimega, jääb ka niimoodi. Kogu hoone üldnimi on aga Perekeskus FOOKUS.
Pidulikule avamishetkele järgnes Laikrete perebändi kontsert. Nende laulud olid soojad ja südamlikud, olles inspireeritud näiteks vanavanematest, pulma-aastapäevast ja Eesti saartest.
Sel õhtul pandi alus ka ajas muutuvale maalile, kuhu iga õhtu külaline pidi endast märgi maha jätma, midagi, mis on talle oluline. Nii jõudis sinna maalile ka üks unes nähtud valge tuvi, mis oli Jane jaoks kinnitav märk, et perekeskuse loomist toetavad kõrgemad jõud.
Kuigi mu isiklik plaan oli enne õhtust maja sisseõnnistamist ja tänujumalateenistust korraks koju jõuda, siis tuleb öelda, et ega perekeskus ja selle positiivne energia ei taha lahti lasta ja aeg möödub seal märkamatult. Sama kogesin järgmine päev lastega lahtiste uste päeval käies, kui majas viibitud aeg venis palju pikemaks, kui algul arvasin.
Vabakoguduse pastor Matt Edminster sõnas tänuteenistusel, et see on õhtu, kus tuleb võtta hetk ja olla tänulik. Tänulikkus on hoiak, mis saab aga sageli alguse võlast. Sellisest võlatundest, mis tekib siis, kui keegi on sinu heaks midagi teinud. Näiteks tuntakse end võlglasena oma vanemate ees. Seda võlga aga ei saagi kuidagi tagastada, vaid tulebki olla tänulik ja teha teistele omakorda head.
Jane rääkis lühidalt, milline oli Piilupardi ümberehitustööde kulg. Ehitust toetas kolmandikuga Rapla Partnerluskogu Leaderi meede, kuid alguses oli tõenäosus seda toetust mitte saada väga suur. Kui seda toetust ei oleks saadud, oleks Jane sõnul maja maha müüdud. Omaosaluse katmiseks tuli aga Schelejevitel pangalaenu võtta, mis tundus nende rahalist olukorda arvestades ilmvõimatu. Kuid laen saadi. Ja saadi ka palju muud. Kogu ehitusprotsessi ajal on juhtunud lugematul arvul imesid, kus inimesed lihtsalt tulevad ja aitavad. Jane sõnul võiks sellistest hetkedest kokku panna lausa mitu raamatutäit lugusid.
Neid hetki on aga veelgi tulemas, kuna töö pole veel lõplik. Näiteks on Janel plaan muuta mängutuba Väikese Printsi toaks, kaunistades seinad vastavate maalingutega. Teisele korrusele on aga tulemas Nutinäpsel, ehk ruum, kus laps läheb nutiseadmetega tegelema, kuid avastab siis kangasteljed ja erinevad pillid.
