Helerin Väronen / foto: Siim Solman
Kolmapäev, 19. september oli Rapla raamatukogutöötajate jaoks eriline ja pidulik. Nimelt oli sel päeval Rapla keskraamatukogus XV üleriigiline lasteraamatukoguhoidjate päev.
Päeva tähistatakse igal aastal eri kohas ja seekord oli Raplal au ennast ja oma tegemisi tutvustada. Päeva organiseerinud raamatukoguhoidja Kristel Mureli sõnul oli päev juubelihõnguline. Rapla jaoks on austav korraldada EV100 aastal nii tähtsat üritust nagu raamatukogude lastetöötajate vabariiklik kokkutulek. Juubelihõngule lisas vürtsi asjaolu, et käesoleval aastal saab 115 aastat Rapla raamatukogu esmamainimisest.
Pärast Rapla vallavanema Piret Minni ja Rapla keskraamatukogu direktori Õie Paaslepa tervitussõnu andis Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu (ERÜ) lasteteeninduse toimkonna esimees Rita Raudsepp ülevaate lasteteeninduse toimkonna tegevusest. Siis jõudis kätte päeva kõige pidulikum hetk, kui Raudsepp kuulutas koos ERÜ büroo juhataja Reet Olevsooga välja ERÜ auhinna “Aasta raamatukoguhoidja” nominendid. Need on Märjamaa valla raamatukogu raamatukoguhoidja Urve Nurmik, Väike-Õismäe raamatukogu juhataja Svea Nuoranen, Saare maakonna keskraamatukogu lasteosakonna vanemraamatukoguhoidja Mai Paju, Kehra raamatukogu vanemraamatukoguhoidja Aita Tammeorg, Tartu Oskar Lutsu nimelise linnaraamatukogu laste- ja noorteosakonna juhataja Ädu Neemre ja raamatukoguhoidja Anu Amor-Narits.
Aastast 1995 Märjamaa raamatukogus töötavat Nurmikut iseloomustati kui organiseermisvõimelist ja teotahtelist raamatukoguhoidjat, kes on laste suhtes soe ja lugupidav. Nurmikul on oskus pakkuda lastele erinevaid silmaringi laiendavaid ja arendavaid tegevusi ning seda ka väljaspool raamatukogu. Nurmik on ise suur lugeja ja oskab lastele uudiskirjandust tutvustada ja kavalalt soovitada. Tema lõputu energia ja põnevad ideed on need, mis on võitnud paljude laste usalduse ja soovi olla raamatukogus ning lugeda.
Tallinna keskraamatukogu laste- ja noorteteeninduse pearaamatukoguhoidja Maarja Pildre tegi kokkuvõtte lastetööst 2017. aasta aruande põhjal. Pildre tõi välja mõned faktilised andmed ning laste ja noorte lugemuse üldsuunad. Näiteks loetakse aina enam noorteraamatuid inglise keeles ja eesti ning vene laste lugemiseelistused on väga sarnased. Pildre tegi ka kokkuvõtte erinevatest raamatute ja lugemisega seotud projektidest, millest paljudest on osa võtnud ka Raplamaa lapsed. Kokkuvõtvalt võib öelda, et raamatukogutöötajate raske töö ürituste, projektide ja programmidega kannab vilja, kuna lugejanumbrid kasvavad.
Ly Seppel tutvustas oma subjektiivset valikut 11 Raplamaa luuletajast, alustades Karl Eduard Malmiga ja lõpetades Kristiina Ehiniga. Ta luges ette iga luuletaja stiilinäiteid ja uuemate luuletajate puhul ka mõned vastused tema küsimustele seoses luulega.
Pärast Andres Ehini pingi juures tehtud ühispilti jalutati Kaja Tammari juhatusel läbi Rapla, tutvuti Rapla Kesklinna kooli, Rapla gümnaasiumi, kiriku, silla ja muude meie jaoks oluliste kohtadega kesklinnas.
Pärast lõunat jätkus päev Rapla kultuurikeskuses, kus Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor Triin Soone andis ülevaate keskuse tegemistest. Keskuse kodulehel on kättesaadav nende arengukava, kus muuhulgas on välja toodud kitsaskohad. Näiteks võiks raamatuid raamatukogudes rohkem olla. Samuti muutub keerulisemaks keskuse rahastamine, kuna riigi eelarve tegemine muutub. Soone rääkis ka keskuse tegevusvaldkonnast.
Eesmärk on olla lastekirjanduse kompententsi keskus, selleks on aga vaja jälgida, et lastekirjandust ka kirjutatakse. Sportlased, muusikud ja kunstnikud tulevad mõnest koolist, aga kirjanikud on seniajani tulnud „puu otsast ja nurga tagant“. Vaikselt on küll Soone sõnul olukord paremaks minemas, on juba olemas loovkirjutamise õpetajaid.
Päevale panid punkti Susi stuudio külastus ning Rapla au ja uhkus – Rapla laulustuudio lapsed Thea Paluoja juhendamisel.
