Ilm on meil küll sügisene, kuid täies värviehtes loodus veel pole. Sügisest kirevust pakub aga Kohila raamatukogu, kus eelmisel laupäeval, 29. septembril avasid oma näituse kaks soomlast – keraamik Irene Lahti ja maalikunstnik Jarmo Suojärvi. Mõlemad näitused on avatud kuni 24. novembrini.
Sõprus Kohilaga sai Irenel ja Jarmol alguse Tohisoo koolituskeskuse keraamikaõpetajast Merike Hallikust. Koostöö on kestnud nüüdseks kaheksa aastat ja selle aja jooksul on ühiselt tehtud keraamikakursusi ja töötubasid nii Kohilas kui ka Soomes. Viimane koostööprojekt oli selle aasta juunis, kui ühiselt käidi Ruhnus inspiratsiooni ammutamas. Nende sõprusaastatega on Irene ära õppinud ka eesti keele.
Jarmo Suojärvi näituse pealkiri on “Mammuti matkamine”. Mammutit ennast küll igal pildil ei kohta, kuid mammutid on Jarmole südamelähedased ja ta peab neist väga lugu. Kunstnik unistab mammutikihvast oma kamina kohal ja on soovinud Praha muuseumist ka mammutikarva kaasa tuua, kuid Irene ei lubanud seda tal võtta. Kuna Jarmo üks kirgi on kaljumaalide otsimine, soovibki ta oma teoste kaudu austust avaldada muistsetele kaljumaalijatele. Jarmo Suojärvi maalid viivad mõtted mütoloogiale ja midagi on neis ehtsoomelikku.
Oma õlimaalidel kasutab ta rohkelt värve, muutes need mitmetasandiliseks. Tal on olnud loomingus küll ka sinine periood, kuid näiteks musta värviga on tal väga raske värvida, kuigi ka seda peab natukene kasutama. Näitusel nähtavad pildid on Jarmo viimase kolme aasta looming ja on üleval esimest korda. Kui ta võrdleb oma selleaastaseid töid kolme aasta tagustega, tunnistab ta, et tema käekiri on läinud paremaks. Kenamaks teeb pildid ka asjaolu, et uuemad pildid on lõuendil, varasemad puitkiudplaadil ehk rahvakeeli soome papil. Selle viimase väljendi tõlkimisega sai päev enne näitust sõprade seas rohkelt nalja.
Fuajees asuva keraamikanäituse “Vastandvärvid” kohta sõnas Irene Lahti, et seal on üleval tema viimase kolme aasta tööd, mis on inspireeritud loodusest ja tema armastusest savi värvide vastu. Keraamilised esemed on valmistatud Egiptuse pastast, s.o savist, mis vajab glasuurimiseks madalat temperatuuri ja eelpõletust. Erinevalt Jarmost on Irene aga rohkem rahul oma varasemate töödega, enam ei saavat ta päris sellist punast glasuuri, nagu ta sooviks. Nagu näituse pealkirigi ütleb, on tema tööd vastandvärvides. Keraamikaga on ka nii, et kunagi ei tea, mis põletusahjust välja tuleb ning sageli juhtub, et kogu ahjutäiest on terveks jäänud mõni üksik ese.
Jarmo Suojärvil on see kolmas näitus ja Irene Lahti jaoks teine näitus Eestis. Nii Kohilast kui ka Eestist peavad nad mõlemad väga lugu.
