2017. aastal sai Eesti politsei lähisuhtevägivalla teateid ligikaudu 15 000, st keskmiselt rohkem kui 40 abivajajat päevas. Samal ajal algatati lähisuhtevägivalla tõttu ligi 3000 menetlust. Kolmandikel juhtumitel on pealtnägijaks laps. Seega on äärmiselt oluline, et kogukonnas oleks inimesed teadlikud lähisuhtevägivalla teemast, oskaks abivajajat märgata ja teda aidata.
Pere- ja lähisuhtevägivald on mitmekihiline sotsiaalprobleem, mida on sageli keerukas ära tunda. Toimunud vägivallast ei teavita vägivallaohver politseid ega lähedasi. Vägivallaohvrid alahindavad vägivalla mõju enda tervisele ja peres olevatele lastele. Iga hinnanguline lause abistajatelt võib viia kannatanud taas vaikusesse.
Oluline on, et esmatasandil (politsei, lastekaitse, KOV) ohvriga kokku puutuvad ametnikud tunneks ära lähisuhtevägivalla olemuse, mõistaks ohvrit ja tema käitumist ning oskaks pakkuda erinevates protsessi etappides (menetlus jne) turvatunnet ning mõistvat keskkonda.
MTÜ Pärnu Naiste Tugikeksus on loodud 2009. aastal. Lisaks varjupaiga töö käivitamisele alustas ühendus kohe ka maakonnas lähisuhtevägivalla teema toomist avalikkuse ette (kampaaniad, koolitused, meedia, ümarlauad, huvikaitse) ning hakkas looma võrgustikku asjaomastest organisatsioonidest, kelle tööülesanneteks on abivajajate probleemidele lahenduste leidmine
Pärnu naiste tugikeskuse töötajad saadeti juba oma tegevuse neljandal kuul maavalitsuse poolt kogemusi omandama Norra Betzi varjupaika. Kõige olulisem teadmine, mis sealt kaasa toodi, oli see, et vaja on esmatasandil vägivallaohvritega kokku puutuvaid septsialiste, kes on teadlikud lähisuhtevägivalla teemast ja mõistavad ohvri eripärast käitumist ning suudavad teda turvaliselt toetada. Muidugi on oluline ka koostöö ohvriga kokku puutuvate organisatsioonide vahel.
Eestis on kahjuks veel levinud kannatanuid süüdistavad hoiakud, ka spetsialistide hulgas. Eduka koostöö ja parima abi saab anda abivajale, kui kõik saavad teemast ühtemoodi aru ja panustavad maksimaalselt abi andmisesse.
Vägivalla vähendamise arengukavas aastateks 2015-2020 on ettepanekute osa punktides 34 ja 35 toodud välja, et spetsialistid ei oska vägivallamärke ära tunda ja seepärast jääb abivaja tihti abita. Samuti on vägivalla vähendamise strateegias aastateks 2015-2020 (leitav Justiitsministeeriumi kodulehelt: www.just.ee) erinevates osades rõhutatud vägivallaohvriga kokku puutuvate esmatasandi spetsialistide kõrge teadlikkuse olulisust.
Tegutsetakse ka Raplamaal
2016. aastal laiendas MTÜ Pärnu Naiste Tugikeskus oma tegevust Saaremaale ja 2018. aasta augustist Raplamaale. Kogesime Saaremaal, et kohalikud sotsiaal- ja lastekaitsetöötajad ning politseitöötajad olid huvitatud lähisuhtevägivalla teemal teadmiste tõusust. Puudusid oskused ohvritega käitumisest ning taasohvristamise vältimiseks.
Alustasime kohe esmatasandil ohvriga kokku puutuvate ametnike koolitamisest ning sama pakume veel sel sügisel ka Raplamaal. Koolituse läbinud Saaremaal andsid teada, et teadmistega varustatuna on neil lihtsam oma tööd teha ja inimesele pakkuda parimat turvalist abi. Lähisuhtevägivalla-alase koolituse läbimine on baastingimus vägivallajuhtumitesse sekkumiseks ja vägivalla tõkestamiseks. Teadlikud spetsialistid mitte ainult ei tegele tagajärgedega, vaid oma teadlikkusega panustavad ka ennetustegevusse.
Oleme Eesti ühiskonnas jõudnud selle tasemeni, et Ida-Virumaal nädalase vahega tapeti naine oma partneri poolt. Mõlema tapmise puhul oli tapetu pöördunud varem politsei poole ja lähedased olid teadlikud vägivallatseja ähvardustest. Selge on see, et ei osatud õiglaselt hinnata lähisuhtevägivalla ohtlikkust, tagajärgi ja selle ohu vähendamise võimalusi. Tegelikkus näitab vägivallajuhtumite tõusu.
Sotsiaalkindlustusameti statistika järgi pöördus naiste tugikeskuste poole 2011. aastal 1180 naist, aga 2017. aastal juba 3135 naist. Kuid kui palju on aga juhtumeid, mis politseisse ei jõua? See tähendab, et meie väikeses riigis on tuhandeid naisi, kes ei saa end oma kodus turvaliselt tunda, ning tuhandeid lapsi, kes seda kõike näevad ja selle keskel kasvavad.
WHO raporti kohaselt on iga kolmas naine maailmas olnud füüsilise või seksuaalse vägivalla ohver.1 Lisaks registreeriti 2015. aastal ka 500 seksuaalkuritegu. See on 35% rohkem kui eelnenud aastal. Vägistamiste arv kasvas 10% võrreldes 2014. aastaga, kusjuures kahel kolmandikul juhtudel on vägistamisohver alaealine.2
Suur osa kuritegusid jäävadki koduseinte vahele. Ja kuna enamik koduvägivalla ning seksuaalkuritegude ohvritest on naised, võibki mõnele mehele tunduda, et probleem ei ole piisavalt suur, et mainimist vääriks. Kui täna teemaga ei tegele, on riigil tulevikus selle probleemiga tegelemine tunduvalt kulukam. Teadlikkuse tõstmine on üks vägivalla ennetamise võimalusi.
Rapla naiste tugikeskuse telefon on 5306 6085, raplanaiste[email protected]
1 Global and regional estimates of violence against women: Prevalence and health e ects of intimate partner violence and non-partner sexual violence, World Health Organization, 2013
2 Ahven, A., Salla, J., Leps, A. jt. (2015). Kuritegevus Eestis 2015. Justiitsministeerium, 2016.
