Eesti Korteriühistute Liidu 2018. aasta korteriühistute konkursil anti Rapla vallas Alus aadressil Pargi 3 asuvale korteriühistule hoone renoveerimise eest edukaima renoveerimisprojekti tiitel.
“Konkursi võitnud maja on läbinud tervikrenoveerimise. Soojustatud on fassaad, paigaldatud uus katus. Muuhulgas on paigaldatud maaküte ja taastatud nullist soojatrass ja radiaatorid korterites. Soojustagastusega sundventilatsiooni paigaldamiseks leiti lahendus, mis võimalikult vähe kahjustas korterite siseviimistlust. Maja ümbrusse paigaldati uus asfaltkate ja lisati märgistus liikluse lihtsustamiseks. Kogu maja ja majaümbrus on renoveeritud ühe tervikuna, tulemus on väga energiasäästlik ja kodune,” ütles Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi.
Korteriühistu juhatuse liige Viktoria Pavliuk rääkis Raplamaa Sõnumitele, millises seisus oli hoone enne renoveerimist ning kuidas 60 korteriga nõukogude ajal ehitatud kortermajast sai nüüdisaegsete elamistingimustega üleriigiliselt auhinnatud ehitis.
Tegemist on omanäolise kujuga nõukogudeaegse kortermajaga, mis on ehitatud kahes etapis, 1977. ja 1981. aastal. Pavliuki sõnul oli majas algul kaugküttega keskküte, mis pärast korteriühistu moodustamist 1996. aastal asendati korteripõhise elektriküttega, kuna see osutus tol ajal soodsamaks.
2007. aastal vahetati hoonel katus ning soojustati pööning, kuid tulemus osutus ebakvaliteetseks. Pavliuki sõnul vajas maja ehitusekspertiisi andmeil põhjalikku renoveerimist. Katusevahetuseks võetud pangalaenu tõttu tuli see aga edasi lükata. Samal ajal tegi korteriühistu juhatus elanikele selgitustööd, et põhjalik täisrenoveerimine tuleb varem või hiljem ette võtta. „Selleks ajaks, kui juhatusel oli tehtud suur projektide ettevalmistustöö (oli välja selgitatud, mida on vaja, palju maksab jne), oli majarahvas juba nõus renoveerimisprojekti toetama koos sellega kaasneva pangalaenu kohustusega,“ selgitas Pavliuk. „Alustasime nn plaan maksimumiga – kaardistasime kõik tööd, mida oleks vaja teha, uurisime, palju see kõik võiks maksta, palju meie maja rahvas on valmis maksma, palju pangalaenu on võimalik võtta, kas saame Kredexi toetust ja kui palju. Nii saime reaalse pildi sellest, mida on vaja tõesti teha ja millised tööd saavad veel oodata.“
Ettevalmistused kestsid Pavliuki sõnul ligi 2 aastat, ehitustööd 11 kuud. Kogu projekti maksumus oli 1,3 miljonit eurot. SA Kredex kattis ehitusega seotud kuludest 40%. Pavliuki sõnul hõlmas täisrenoveerimine maja fassaadi renoveerimist ja soojustamist; katusevahetust ning pööningu soojustamist; osaliselt akende ja uste vahetust, soojustagastusega ventilatsiooni paigaldamist, keskküttesüsteemi taastamist ning maakütte paigaldamist, panduse renoveerimist ning sõiduteede asfalteerimist ja parkimisala laiendamist.
„Projekteerimisteenust osutas meile kohalik firma Jax OÜ,“ rääkis Pavliuk. „Peatöövõtja oli Rapla firma EREK, kes oli välja valitud mitme pakkuja vahel. Konsulteeris meid tehniline konsultant Rein Madisson. Nii panga kui ka SA Kredex nõue oli, et peab olema ka omaniku järelevalve, mida teostas P.P. Ehitusjärelevalve OÜ.“
Pavliuki sõnul pakkus vana hoone ka mitmeid üllatusi. Näiteks selgus, et igal trepikojal olid erinevad ventilatsioonisüsteemid ning seetõttu kestis uue süsteemi paigaldamine kolm korda kauem, kui oli plaanis.
Pavliuki sõnul jäid majaelanikud valdavalt renoveerimistöödega rahule. Renoveerimisega kaasneb 20-aastane laenukohustus, mis Pavliuki sõnul jääb korteri kohta kuus 60-70 euro piiresse.
„Seni on inimesed kõigega rahul. Täname meie maja toredaid elanikke, kelle mõistva suhtumise ja kaasabiga see projekt õnnestus,“ rääkis Pavliuk.
„Maja on saanud kauni rüü ja korterid on soojad. Küttesüsteem hakkab ilmade jahenemisega ise tööle. Eelmine talv näitas küttekulude olulist vähenemist. Võrreldes eelmiste aastate kütteperioodidega kulud küttele koos laenumaksega ei suurenenudki. Parkimiskohti jagub kõigile.“
Parimad korteriühistud valiti kolmes kategoorias: ilus koduümbrus, parim korteriühistu juht ja edukaim renoveerimisprojekt, jagati ka hulgaliselt eriauhindu.