Sobivamat ilma Kehtna uue laululava avamiseks ei oleks ilmselt osanud soovidagi, kui oli laupäeval, 13. oktoobril. Pärast pikka ootamist on Kehtna laululava kogukonna heameeleks valmis saanud.
Kehtna kutsehariduskeskuse töötaja Urve Pregel sõnas, et oktoobris on pidustusi üldiselt vähe, nii et seda toredam on sellisel kulda ja sära täis päeval avada laululava. Miks ja kuidas on see laululava valminud, sellest kõnelemiseks andis Pregel sõna projektijuhile Anne Ummalasele.
Kehtna Kultuuriseltsi liige Ummalas sõnas, et küsimusele miks on lihtne vastata. Ta ise on 19 aastat Kehtnas elanud ja pärast vana laululava hävimist tundis puudust sellisest kohast, kus kogukonna rahvas saaks oma väliüritusi pidada. Eks uue laululava projekteerimise plaane oli varemgi peetud, kuid Ummalas võttis sellega tegelemise kindlalt käsile.
Küsimusele kuidas on aga palju keerulisem vastata. Ummalas meenutas, kuidas pärast seda, kui rahataotlusele saadi jaatav vastus, jäid asjad toppama. Ühel päeval teatas aga MTÜ Kehtna Kultuuriselts esindaja Kersti Mäevälja, et nüüd on projekti esitamiseks tagumine aeg. Ummalase abikaasa Aivar Puur oli samuti seda meelt, et tuleb kiiremas korras tegutseda. Riigihankega leiti ehitajaks toreda nimega ettevõte 3 Seltsimeest OÜ, mis Ummalase sõnul oli väga vastutulelik. Vajaminevast rahast saadi kõige suurem summa Raplamaa Partnerluskogu Leaderi meetmest. Teine suurtoetaja oli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Riigikogu fraktsioon, kes toetas ehitust nn katuserahaga. Kehtna vald toetas nii jõu kui ka nõuga.
Augusti lõpul pöördus Kehtna Kultuuriselts ka kodanike poole lauluväljaku ehituse toetamise kampaaniaga. Iga soovija sai osta omale mõttelise ruutmeetri (meetrid) uuest tantsuplatsist. Kokku oli ruutmeetreid 266, millest praeguseks on müüdud 57,5. Kuid müük on veel avatud 20. oktoobrini, nii et kellel veel tunne on, et võiks omada tükikest Kehtna laululavast, saab seda teha. Ruutmeetreid võib osta ka töökollektiivi või sõpruskonnana. Suurimad ruutmeetrite ostjad on seniajani olnud Kehtna Mõisa OÜ, Algera OÜ ja Onerton OÜ. Vabatahtliku töö eest laululava ehitusel sai ühe ruutmeetri kingiks Eiko Randjärv. Avamisel oli laululava kõrval ajutine stend, kus olid kirjas laululava ehitust toetanute nimed ja nende platside asukohad.
Uus laululava ärgitab ka ehk rohkem üritusi Kehtnas läbi viima. Praeguseks on teada, et järgmise aasta juunis on see üks koht, kus peatuba laulupeo tuli. “Ma loodan, et see laululava saab olema Kehtna rahva jaoks armsaks paigaks ja me oskame seda hoida nagu oma silmatera,” sõnas Ummalas lõpetuseks.
Rapla Partnerluskogu tegevjuht Jaak Vitsur ütles oma tänukõnes välja selle, et projekti eestvedamine ei ole lihtne tegevus, nii et Anne Ummalas on saanud hakkama tõeliselt suure asjaga. Kersti Mäevälja lisas, et selline ilus ja kuldne sügisilm on kinnitus sellest, et ka jumal saab aru, kui midagi ilusat ja olulist on valminud. Kehtna vallavanem Indrek Kullam tuletas aga meelde, kuidas siis, kui laululava ehitus algas, käis Raplamaa Sõnumite fotograaf laululava selle kunagisest asukohast otsimas.
Laululava valmimine on aga omamoodi kummaline olnud. Näiteks läks selle maksumus suuremaks, kui esialgu planeeriti, nii et lõplik laululava sai väiksem. Kuid ilmselt ongi väiksem parem, kuna suure taustal kaoksid esinejad liialt ära.
Pidulikuks lindi lõikamiseks usaldati käärid Anne Ummalase, Jaak Vitsuri, Indrek Kullami ning ehitaja esindaja Art Elmiku kätte. Nobedate jalgade ja kuldsete häältega õnnistasid lava sisse mitmed esinejad. Tantsulise poole eest kandsid hoolt Kehtna eakate tantsurühm Tabatinnad, segarahvatantsurühm Umbsõlg ja line-tantsijad. Muusikalise poole eest kandis aga hoolt Laikrete perebänd.
