Kehtna kunstide kooli ja Kehtna põhikooli koostööprojekt “Rütmid elus(t)” sai Eesti Noorsootöö Keskuse “Varaait vol 14” projektikonkursi toetuse. Projekti toel sai Kehtna kunstide kool endale suure komplekti rütmi- ja kõlapille ning nüüd toimuvad algklassiõpilastele meeskonnatööd ja sotsiaalseid oskusi arendavad muusikatunnid.
”Saime kahe kooli juhtkonna ja muusikaõpetajatega ümarlauas kokku ja tekkis idee, kuidas meie kahe maja vahelist lõimumist läbi viia. I kooliastmel on nädalas 2 muusikatundi. Sel õppeaastal toimub üks neist Kehtna kunstide koolis,” selgitab projekti tagamaid Kehtna kunstide kooli juhataja Anne Ummalas.
Rütmikatunnis istuvad lapsed põrandal ringis. Tund algab enamasti vaikusepilli kuulamisega, mis nii nagu keha- ja häälepillgi on igalühel alati “taskus” kaasas. Seejärel lauldakse tervituseks päikeselaulu. Lisaks kuuluvad tundi erinevad rütmiharjutused, mida tehakse nii patsutades, sammudes ja plaksutades kui ka erinevate pillidega. Samuti harjutatakse tunnis erinevate helide ja instrumentide kuulamist, sest tänapäeva lapsele võib ka vaikselt kuulamine osutuda keeruliseks ülesandeks.
”Lapsed ei vaja oma tulevases igapäevases töös mitte niivõrd teadmisi reaalainete valemitest kuivõrd seda, kuidas iseendaga harmoonias elada ja leida tee, mida mööda käies olla õnnelik. Tunni eesmärk ongi lapse areng oma keha musikaalsuse arendamise kaudu ja klassi kokkukõlamine, üksteisega arvestamine ja austamine,” lisab Ummalas.
Varaaida projektiga saadud rütmi- ja kõlapillide komplekt on piisavalt suur, et ka 20 õpilasega harjutusi tehes saab igaühele oma pilli anda. Komplekti kuuluvad kõlapulgad, trianglid, käsitrummid, kõlaplaadid jms. Nende pillide mängimine erilist ettevalmistust ei nõua, samas kõlavad need koos mängides väga efektselt ning annavad kiire ahaa-elamuse.
Koostöö kahe kooli vahel on üles ehitatud nii, et õppeaasta 1. trimestril käib rütmikatunnis II klass, 2. trimesteril III klass ja 3. trimesteril I klass.
“Varaait vol 14” projektikonkurss toetas just huvikoolide ja tavakoolide lõimumist ja koostööd, mis laiendaks noorte valikuid oma loomingu ja potentsiaali avamiseks. Varaaida projekti üks eesmärk on ka see, et huvikoolis õpitav leiaks tunnustust tavakoolis. ”Palju on arutatud hariduse (formaalõppe) ja huvihariduse (mitteformaalõppe) tasakaalu teemadel. Üha enam kõlab arvamus, et see, millega laps tegeleb väljaspool tavakooli, on väga oluline. Kõik muusika-, kunsti-, tantsukoolid, trennid toimetavad ikkagi lapse laiema silmaringi, paremate iseloomuomaduste ja lapse kui terviku arenemise eesmärki silmas pidades. On teretulnud, kui üldhariduskoolid seda aktsepteerivad ja näevad, et huvikoolis õpitu toetab ka põhikooli õpinguid,” kommenteerib Ummalas seda, miks on huvikooli koostöö tavakooliga oluline.
”Mina kõrvalseisjana näen, et senise 5 tunni järel on tund ikka järjest vaiksem. Laste tulemine ja minemine meie majas on samuti vaiksem. Sellel aastal on igale klassile antud selline võimalus üheks trimestriks, kuigi ma näen, et oleks vaja tervet õppeaastat sellist tuge just rahututele klassidele,” räägib Ummalas.
Lastega tegelevad õpetajad Lea Karjane ja Mari Tammar.
