Tänavu möödus täpselt seitsekümmend aastat NKVD vägede haarangust Relvastatud Võitluse Liidu teisele staabipunkrile Käntu rabas. Tänapäeval jääb selle punkri asukoht Märjamaa valla territooriumile, Läti küla piirimaile.
Olgugi et punkri ja selle kõrval asuva mälestusmärgini viivad teed olid kaetud paksu mudaga, oli lahingu aastapäeva tulnud meenutama ligikaudu nelikümmend inimest. Üritust saatis peaaegu suviselt soe ja päiksepaisteline ilm.
Mälestusmärk lahingus hukkunutele paigaldati Käntu rabasse 2016. aastal. See tähendab, et seekord saadi seal kokku juba kolmandat aastat järjest. Mälestusmärgile on paigaldatud plaat järgneva tekstiga: “Siin asus Relvastatud Võitluse Liidu teine staabipunker. 15. oktoobril 1948 toimus haarang ja RVL punker hävitati okupantide poolt. Võitluses Eesti vabaduse eest langesid Eduard Mulk ja Mihkel Soosalu. Eesti endiste metsavendade liit”.
Ürituse korraldajad on võtnud plaani korraldada mälestusmärgi juures kokkusaamine iga aasta oktoobri keskpaigas. Üks korraldajatest Aimar Maiste rääkis, et teda kannustab seda üritust korraldama võlg nende meeste ees, kes võõrvõimu vastu metsades võitlesid. “Ma tunnen metsavendadega hingelähedust. Olen ka Kaitseliidu Rapla maleva liige. Tunnen, et olen nendele meestele võlgu. Nendel olid oma põhjused, miks nad olid sunnitud metsa jääma. Nemad olid minu jaoks vabadusvõitlejad ja ma tunnen nende ees võlga,” rääkis Maiste. Tema oli ka üks asjaajajaid, kui tänavu juulis paigaldati Märjamaa vallas asuva Urevere küla maadele mälestuskivi metsavend Endel Redlichile.
Ülevaate Käntu haarangu kulgemisest ja metsavendade elust tegi Vigala valla aukodanik Hans Hatto. Ta on tegelenud vabadusvõitluse teemaga juba aastaid. Tänavu 31. augustil tunnustas justiitsminister Urmas Reinsalu teda selle eest Vabaduse tammepärja aumärgiga. Lisaks esinesid pühapäevasel üritusel sõnavõttudega Märjamaa vallavanem Villu Karu, Kaitseliidu Rapla maleva pealik Meelis Pernits ja Eesti ning Saksa sõjaväelase Paul Maitla tütar Kai Maitla. Kutsutud oli teiste seas ka Kaitseliidu ülem kindralmajor Meelis Kiili, ent tema pidi samal ajal viibima Varbolas, kus oli õppuse “Kotkalend” lõpetamine.
Aimar Maiste tõdes, et tegelikult oleks ta oodanud üritusele rohkem külastajaid kui nelikümmend. Mõnusat koosviibimist soosis päiksepaisteline ilm ning korraldajad olid varunud ka hernesuppi rohkematele külalistele. Maiste ütles, et plaanib seda üritust korraldada ka järgnevatel aastatel, ikka oktoobrikuu keskpaigas, ajal, kui toimus ka haarang 1948. aastal
