Töötukassa on puhvertsoon nii töö kaotanud inimestele, kellel aitavad töötu staatusega kaasnevad toetused ja kompensatsioonid erinevaid riske maandada, kui ka tööandjatele, kelle jaoks töötukassa aitab välja selekteerida sobivate oskuste ja võimetega töötajad ning neid tavapärasemast paindlikumatel tingimustel palgata.
Töötukassa on puhvertsoon nii töö kaotanud inimestele, kellel aitavad töötu staatusega kaasnevad toetused ja kompensatsioonid erinevaid riske maandada, kui ka tööandjatele, kelle jaoks töötukassa aitab välja selekteerida sobivate oskuste ja võimetega töötajad ning neid tavapärasemast paindlikumatel tingimustel palgata.
Eesti Töötukassa Raplamaa osakond asub riigimaja teisel korrusel. Töötuid võtavad asutuses nn esirindes vastu töövahenduskonsultandid, kes esmalt selgitavad välja inimese töötuks jäämise põhjused ning pakuvad siis välja sobivad tööpakkumised. Keerulisematel juhtudel, nt vähenenud töövõimega töötud, tegelevad inimestega juhtumikorraldajad. Nemad tegelevad ka töövõime hindamisega.
Töötuks jäädakse erinevatel põhjustel
Töötukassa tööandjate konsultandi Andrei Miti sõnul jäävad inimesed töötuks erinevatel põhjustel. Sageli veab alt tervis. „Üsna levinud on näiteks see, et keskealisi inimesi, kes on pikalt teatud kohal töötanud ja tekkinud terviseprobleemide tõttu kauaks haiguslehele jäänud, ei ole tööandjal enam vaja,“ selgitas Mitt.
“Kolmandik on neid, kes on väga elu- ja töövõimelised, aga neil on juhtunud mingisugune probleem – kas on koondatud või soovivadki elus muutusi, puhata,“ selgitas Mitt. Ja on ka neid, kes on läbi põlenud.
Töötukassasse pöörduvad ka väikeste laste emad, kellel pole piisavalt haridust, kutseoskusi ja töökogemust. Nad eelistaksid 9-17 tööd, sest lasteaedade lahtiolekuajad ei arvesta vahetustega töökohtadel käimisega. Paljud lihttööd on aga vahetustega, mis leiavad aset väljaspool tüüpilisi tööaegu. On ka krooniliste haigustega inimesi – vähenenud töövõimega inimesi on praegu töötute seas 32% – ning neid, kes ei suuda pikalt ühel töökohal püsida või kellel on sõltuvusprobleemid.
„Oleme turvaline puhvertsoon, kus saab alustada kasvõi nullist. See pole ju parem, kui ta jääb kusagile tänavale. Töötukassa ongi ju selle vältimiseks välja mõeldud,“ võttis Mitt kokku.
Töötus enam madalamaks minna ei saa
Töötuid on Rapla maakonnas praegu ca 700 (2009. aastal oli neid 2500). Enam on põhihariduse, kutsehariduse või üldkeskharidusega inimesi. Kõrgharidusega inimesi on arvel vähem, sest nad leiavad sobiva töö sageli ise. Statistiliselt on kõrgharidus igal seitsmendal registreeritud töötul.
Praegune töötuse määr – 4-5% on madal. Miti sõnul alla selle määra töötus eriti langeda ei saa. „Kõik ei ole võrdsed. Mingi osa inimesi ongi nõrgemad. Töötempo ja pinge on nii suur ja natuke vanemaealised, 55+, ei pea sellele vastu, tulevad meilt uut töökohta otsima või ümberõppele,“ selgitas ta, „ja tehakse ka 180-kraadiseid pöördeid.“
Madalad palgad
Rääkides Raplamaal pakutavatest töökohtadest, jäävad enim silma teeninduse ja müügi ning lihttöödega seotud tööpakkumised töötlevas tööstuses, tootmises ja kaubandusvaldkonnas. Pakkumisi on iga kuu 100 piires, suvel ka 150. Töökohti vahendatakse ka kaugemale ning kohalikel töömessidel on täheldatud, et ligi kolmandik tööandjatest pärineb Tallinnast või Harjumaalt.
Miti sõnul on paljudel töökohtadel vajalik masinate kasutamise oskus. „Lihttöö ei ole enam sama mis 20 aastat tagasi,“ leidis Mitt. „Tänapäeval peab isegi koristaja oskama teatud masinatega töötada. Ka lihttööga kaasneb arvuti kasutamine. Mida rohkem tehnoloogiaga pistmist, seda kõrgem palk. Eriti nõutud on CNC-pinkide operaatorid.“
Palgatasemest rääkides tõi Mitt välja, et oskustööliste brutokuupalk jääb enamasti 1200-1500 euro kanti, masinate operaatorid teenivad 800-900, müüjad 600-700 eurot ning koristajad miinimumpalka.
Mitt tunnistas, et sageli on madal palk põhjus, miks tööandja töötajaid ei leia. „Kui tööandjatega suhtleme, ei saa meie öelda, et tõsta palka,“ selgitas ta. „Vahel on minu poole pöördutud, et palk on häbematult madal, et äkki saaks tööandjaga läbi rääkida. Ma väldin seda teemat, kuidas ma saan ametnikuna riigi poolt kedagi mõjutada?“
Miti sõnul on Töötukassa ainus võimalus palkasid mõjutada, makstes palgatoetust. Seda on võimalik taotleda pikaajaliste töötute, noorte, vähenenud töövõimega inimeste ning pagulaste värbamisel.
„See ongi mõeldud tööandjale motivatsiooniks,“ selgitas Mitt. „Maksame noorte esmakordsel palkamisel kaheaastase töölepingu korral 6-12 kuud 50% brutokuupalgast tagasi. Suur hulk on ilma töökogemuseta noori. Püüame neid tööle saada.“ Samas tõdes Mitt, et sageli ei püsi noored pikalt tööl ning töölepingud tuleb enneaegselt lõpetada. Tööandja algatusena lepingu lõpetamisel tuleb toetus tagasi maksta. Miti sõnul on tehtud uuringuid, millest selgub, et 5-7% töötajatest on valmis ka 50 eurot suurema palga nimel töökohta vahetama.
Miti sõnul on töötuna arvel ka väga hea haridusega inimesi, kes saavad töötukindlustushüvitist, mis tagab neile äraelamise, ning ei kipu eriti kiiresti tööle tagasi minema. Need inimesed mõtlevad oma järgmised sammud põhjalikult läbi ja muidugi ei vali nad lihttööd. „See oleks ka riigi seisukohast raha raiskamine,“ selgitas Mitt.
Sageli jäävad inimesed töötuks ületöötamise tagajärjel. „Ületöötamine ongi mõjunud tervisele ja siis tekib osaline töövõime või kaob üldse. Nii füüsiline kui ka vaimne töö – mõlemad tapavad,“ rääkis Mitt, selgitades probleemi ka tööandja seisukohalt.
„Väga pingeliseks minnakse just seetõttu, et töökäsi on puudu, aga tootmine vajab oma ja tekibki ahelreaktsioon. Eriti on seda haiguste perioodil ja pühade ajal näha kaubanduses. Sa teed mitme inimese tööd, palka antakse ka võib-olla natuke rohkem, ja sa ei märkagi, et tegelikult tapad ennast tööga.“
Spetsiifilised teenused
Miti sõnul pakub Töötukassa töövõtjatele ja tööandjatele aina rohkem teenuseid ning need muutuvad spetsiifilisemaks, nii nagu inimeste probleemidki.
Tööjõupuuduses ettevõtjad saavad järjest vähem valida, keda tööle võtta. Töötukassa võimaldab võtta töötajaid proovitööle või praktikale, selgitamaks välja nende oskused ning töölesobivuse.
„Keerulisematel töökohtadel, kus on olulised inimese sotsiaalsed oskused, mis ei tule kohe välja, on praktika pikem,“ tutvustas ta. „See on riskide maandamise eesmärgil, tööandjale maksame juhendamistasu, töötule säilivad kõik toetused, hüvitised, sõidutoetus, stipendium.“
Miti sõnul on see kasulik ka töötule. „Klient näeb, et saab tasakesi töökeskkonda sulanduda või harjuda, kogemusi juurde saada. Ei ole kohe täispinget. Kui töö sobib, siis vormistatakse inimene kohe tööle, pikaajaliste töötute palkamisel on võimalik saada palgatoetust. Meie garanteerime stabiilse töötava inimese, kes võib tööandjale lojaalseks jääda.“
Motivatsioonipaketid
Miti sõnul on palgaralli ja üleostmine täiesti normaalsed nähtused ning personalitöötajate põhitegevus on mõelda, kuidas töötajaid saada ja hoida. „See on tööandjale mõtlemise koht, miks töötaja ära läheb. Palk ei ole alati kõige prioriteetsem. Tööandjatel tuleb arendada motivatsioonipaketti – lõunad, lastehoid, transport, tööletulek, kõik need on olulised.“
Üha olulisemaks on inimeste jaoks muutunud transport ja ettevõtted, kellel on rohkem kui 50 töötajat, veavad inimesi oma bussiga või maksavad sõidutoetust. „3-4 aastat tagasi see tööandjatele peale ei läinud, aga nüüd ei olegi muud võimalust – paljudel inimestel ei ole transporti või luba. Kui sa pead iga päev 10 eurot maha sõitma, siis mis palgast ikka järele jääb? Tulud on rohkem nagu kulude katteks,“ nentis Mitt.
„Personalijuhtidega kohtudes näen, et töötajate leidmine on palju keerulisem kui aastaid tagasi, kui oli vaja tegeleda vaid töölepingute vormistamisega,“ võrdles ta. „Samas peavad tööandjad minema kaasa üldise palgatõusutrendiga. Tööandja äritegevuse katsumused ja probleemid ongi tööjõuturuga otseselt seotud.“
Pikaajaliste töötuteni jõudmine
Miti sõnul on Töötukassa üks eesmärk jõuda ka nende inimesteni, kes pole neist kuulnud või julgenud nende poole pöörduda. Et paljud töötud tulevad otse koolipingist, käiakse koolides end tutvustamas. „Meil on karjääriinfospetsialistid, kes viivad läbi töötube.”Miti sõnul tuleb inimene arvele vabatahtlikult. „Esimene samm on end registreerida. Edasi tegeleme meie juba selle inimese nõustamise ja abistamisega. Meie vahendada on suur hulk infot ja inimese jaoks leitakse lahendus. Kõige tähtsam – tahe peab olema.“
