Esmaspäeva õhtul täitus Kohila vana vallamaja nende huvilistega, kellel uue rahvamaja soov südames. Seda soovi ja mõtet on mitmed agaramad kultuurihuvilised enam kui kaks aastat endas kandnud ja leidnud toetust ka vallarahvalt.
Paar aastat tagasi koguti kuu ajaga 644 toetushäält, mis andis julgust teemaga edasi minna.
Moodustati neljaliikmeline rahvamaja ehitamise tugirühm, millega eelmise aasta lõpul liitus vallavolikogu kultuurikomisjoni liige Reet Runge. Tema eestvedamisel uuriti täpsemalt, mida uuelt rahvamajalt oodatakse. Küsitluste ja analüüside tulemusena tegi Runge ära väga suure töö ja pani paberile esialgse rahvamaja eskiisi, mille ta EV100 kingitusena vallale kinkis. Kohtumisõhtu eesmärk oligi seda eskiisi lähemalt tutvustada ja tekitada arutelu.
Uue rahvamaja asukohana on välja pakutud neli kohta ja Runge on selle oma eskiisil paigutanud jõe äärde, aadressile Sõtke tee 1. Seda põhjusel, et seal on piisavalt ruumi, avarust, õhku ja rohelust. Rahvamaja juurde on Runge arvestanud ka koha välilavale ja miks mitte ei võiks seal asuda lõkkeplats.
Rahvamaja südameks oleks suur 500 kohaga saal, mille ümber erinevad ruumid ringidele ja muudeks tegevusteks. Kuna Kohila noortekeskuse hoone ei ole kõige paremas seisus, on Runge paigutanud noortekeskuse rahvamaja teisele korrusele.
Runge sõnas, et unistada tuleb suurelt. “Peaasi, et me oskame sõnastada, mida me tahame.” Ka ringkäigul Kiisa rahvamajas öeldi neile, et unistage suurelt, ärge järele andke. Nemad seal andsid järele ja nüüd on ikka ühest ruumist puudus ja ventilatsiooniga ei olda rahul. Kuna ruumisolijad olid tihedalt külg külje, õlg õla kõrval, sõnas Runge, et ta tahab sellist õlg õla kõrval tunnet ka edaspidi selle projekti valmimise käigus näha. Ja et veeretatagu teda kasvõi ratastooliga sisse, kuid tema tahab selle maja ära näha. Kohal oli ka Kohila vallavanem Heiki Hepner, kes Sõtke tee 1 maa kohta vastas, et ala on suuremas osas valla oma, nii et selles ei oleks probleemi. Asukohta ei ole aga veel lukku pandud, kuigi see peab olema protsessi esimene etapp. Avalik arutelu selle ümber tuleks pidada hiljemalt järgmisel aastal.
Kui asukoht on paigas, saab liikuda eelprojekti juurde, mis peaks andma ka ehituse orienteeriva maksumuse. Vaadates ruutmeetreid ja mõeldes tänastele ehitushindadele, arvutas Hepner välja, et laias laastus oleks rahvamaja hind vähemalt viis miljonit. Põhiprojekti juurde on aga mõtet liikuda siis, kui ollakse kindel, et pärast seda saab ehitusega alustada.
Valla investeeringute kavas on rahvamaja rea peal 2023+. Rahvamaja tugirühm ise ootaks, et hoone on olemas aastaks 2025. Varasemat ehitust takistab see, et järgnevatel aastatel on vallal mitmeid projekte ees, mis rahastust vajavad. Näiteks tänavavalgustus, tervisekeskus, Aespa lasteaed ja teede kordategemine. Hepner sõnas, et kui aastaks 2025 on rahvamaja olemas, on see väga hästi saadud. Aastaks 2030 peab see aga kindlasti olemas olema.
