Kas ka kodanikel võiks olla enesemääramisõigus?

Enesemääramine on üldjuhul ikka ainult riikide ja rahvaste õigus. Esimeste jaoks tähendab see õigust valida vabalt oma poliitilist, majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist korda ja rahvastel peakski selles tähenduses olema õigus määratleda oma suhet olemasolevasse riiki ning kui üks rahvas tunneb ennast tolles riigis ebamugavalt, siis luua oma riik. Paraku ei kehti see õigus mõistagi a priori kõigi riikide ja rahvaste kohta. Ikka leidub keegi, kes kahtleb, kas õigust on õigesti rakendatud.
Kodanikel on enesemääramisega natuke keerulisem. Põhimõtteliselt on ka neil selline võimalus, reeglina väljendub see kohvrite pakkimises ja uude elupaika kolimises. Eestis on seda juba väga jõuliselt kasutatud.
Tavaliselt tuleb vajadus (õigem oleks ehk öelda, et tekib soodne hetk) enesemääramise rakendamiseks just suurte ümberkorralduste ajal. Seda nii riikide ja rahvaste kui ka inimeste väiksemate koosluste, näiteks valdade ja külade puhul. Kodumaakonnast rääkides meenub näiteks, et 1938. aasta haldusreformi käigus soovis Vahastu vald lahkuda Järvamaalt, et liituda Harjumaal asunud Kuimetsaga ning sai selle õiguse. 2017. aastal suundus Käru vald reformi käigus omal tahtel jällegi Järvamaale, allutades end Türi vallale. Enesemääramise vajadusest tingitud liikumisi oli teisigi: näiteks liitusid kolm endise Raikküla valla küla (Pühatu, Kõrvetaguse ja Riidaku) Märjamaa vallaga, mis sobis neile rohkem kui eesseisev ühendamine Rapla vallaga.
Umbes samal ajal algas ka Juuru valla seitsme küla rännak Kohila rüppe, mis peatus nüüd paraku küll Rapla valla volikogus.
Igasuguse enesemääramisega, olgu siis tegu riigi, rahva, küla või üksikisikuga, on nii, et räägitagu demokraatiast ja inimeste huvide eest seismisest nii palju kui tahes, otsustavad ikka need, kes võimule lähemal, ja mõnigi kord lähtub ka otsus jõupositsioonist, mitte ratsionaalsest mõtlemisest. Kui näiteks Rapla volikogu liige ütleb, et seitset Juuru küla ei saa vabaks anda, sest nad viivad meie Pirgu terviseraja kaasa, siis tahaks küll hüüda, et mida põrgut – ega nad Kohilaga ühinedes sinna ju ometi okastraati ümber ei tõmba!
Pealegi ei ole üleoleku demonstreerimine erimeelsuste lahendamisel üldse mõistlik. Vahet pole, olgu siis Kataloonia ja Hispaania valitsuse vaheline vaidlus või Rapla ja Juuru külade konflikt – keelamine, ähvardamine ja karistamine laiendavad poolte vahel olevat lõhet. Silda saaks ehitada vaid lugupidavate läbirääkimistega. Muidugi siis, kui on veel, mille üle rääkida.