Juba 17. novembril seisab ees Rapla keskväljaku pidulik avamine.
Rapla vallaarhitekt Cerly-Marko Järvela kinnitab, et tõepoolest loodetakse Rapla keskväljaku töödega valmis jõuda 17. novembriks. Samas tõdeb ta, et tänase päeva seisuga on keskväljakule mõeldud valgustus alles poolel teel Eestisse ja kõik detailid ei ole lõpuni paigas.
“Päris valmis ei jõua me avamise ajaks ilmselt elektrivarustusega, kuna Elektrilevil on väga palju muid objekte käsil, mis võimaldab Rapla keskväljaku elektriliitumispunkti välja ehitada alles aasta lõpuks. Seniks katsume läbi ajada ajutise toitega,” selgitab ta.
Kuigi üldjoontes on vallaarhitekti sõnul sujunud keskväljaku ehitus plaanipäraselt, on esinenud ka mõningaid takistusi. “Meil on kvaliteeti kõrgelt hindav ehitaja, võimekad projektijuhid ning nõudlikud arhitektid, mistõttu mõnda kohta on mitu korda ümber tehtud, enne kui kõik osapooled asjaga rahule on jäänud,” tõdeb ta.
Näiteks on käigupealt korrigeeritud lahendusi kultuurikeskuse ja keskväljaku piirimail, mõned muudatused on tehtud Rapla Ärimaja poolses küljes ning haljastuse rajamisel pidi alltöövõtja algul istutatud väiksemad taimed suuremate, projektikohaste vastu välja vahetama.
“Ümbertegemisi on ette tulnud, kuid arvestades keskväljaku ülikeerukat geomeetriat, pole probleeme ebaproportsionaalselt palju esinenud,” sõnab Järvela.
Keskväljak kui kaasav elukeskkond
Kuna viimasel ajal on sotsiaalmeediagruppides algatatud mitmeid arutelusid Rapla keskväljaku teemal, uurisime vallaarhitektilt, mida tal on elanike sõnavõttudele vastu öelda. Järvela tõdeb, et küllap leidub igale maitsele sobiv tõlgendus, kuid toob välja mõned asjaolud, mis kõnelevad valitud projekti kasuks: „Rapla on tuntud mägine kant, kus lisaks Mahlamäele, Tutimäele, Laadamäele ja Tammemäele on meil nüüd ka muhklik plats keset linna. Raplamaa on ka rabade poolest rikas, mistõttu teise paralleeli võib tõmmata mätliku rabamaastikuga, millel kulgemine nõuab teatud vilumust.”
Vallaarhitekti sõnul on keskväljaku reljeef projekteeritud selliselt, et põhilistel liikumissuundadel künkaist üles-alla ronida ei tule. Mis puudutab hirmu, et väljakust saab talvel liuväli, kinnitab Järvela, et talvine libedusetõrje liikumisteedel mõistagi tehakse, samas kogu platsi arvatavasti lumest puhtaks ei roogita.
Järvela selgitab, et keskväljakuga luuakse kõiki kaasav elukeskkond, milles võimalikult paljud ühiskonnaliikmed end koduselt tunneksid. Selleks on keskväljakule planeeritud pinke ja istumiskohti, haljastatud nurgakesi, avalik joogiveekaev, vaegnägijatele mõeldud kompimisega tajutav märgistus sillutistel, astmeteta liikumisvõimalus kogu alal ja malelauad.
Turg ja parkimine
2017. aastal kehtestati Rapla keskosa detailplaneering, millega loodi vallaarhitekti sõnul tingimused ruumilise terviklahenduse moodustamiseks. See hõlmab funktsioone, hooneid ja nendevahelist linnaruumi, haljastust, teid, liikluskorraldust.
„Keskväljaku äärde mahub tulevikus paar täiendavat hoonet ja uus turuhoone koos suure varikatusega. Praegune turuala kujundatakse haljasalaks ja tegevuste pargiks,” kirjeldab Järvela. Vallaarhitekt kinnitab, et turg peaks Rapla kesklinnas kindlasti olema ja hooajaliselt võiks see laieneda ka keskväljakule ja tegevuste parki.
Järvela tõdeb, et kõiki planeeringuga antud võimalusi kohe välja ehitada ei suudeta, mistõttu lähiaastatel piirdutakse keskväljaku vahetus naabruses ajutisemate lahendustega: „Näiteks kavandatakse autoparklat vahekasutusena praegusel turuesisel alal kuni planeeringus ettenähtud Taara tänava äärsete parkimiskohtade väljaehitamiseni.”
Vallaarhitekt selgitab, et autode parkimisel kesklinnas on mitu tahku: „Kui reserveerime koha autole, ei saa sama platsi peal teha midagi muud.” Rapla keskosa planeerides on püütud tema sõnul leida mõistlik tasakaal, mille puhul on eelistatud jalgsikulgeja ja rattur, kuid autoga juurdepääs on samuti olemas, nagu ka parkimisvõimalused.
