Juba kolmandat aastat järjest on oktoober kuulutatud koolides pudrukuuks ja sellega seoses toimus programm “Pudrusööja 2018”, millest Rapla Vesiroosi koolist võtsid osa 5.b, 6.d, 8.d, 9.b ja 3.c klassi õpilased Terje Raudsepa, Pilvi Pregeli ja Triin Kõivu juhendamisel.
Fortuuna tahtel olid just Vesiroosi õpilased need, kes 31. oktoobril said võimaluse osaleda Solarises Vapiano restoranis pudruprogrammi finaalüritusel.
Sinna pääsemiseks tuli õpilastel aktiivselt programmist osa võtta ja postitada sotsiaalmeedias pudruprogrammi fotosid ja videosid.
Terje Raudsepa sõnul on erinevad teraviljad ja neist toidu valmistamine niikuinii kooliprogrammis sees. Pudruprogrammi lehelt uuriti veel lisaks, miks teraviljad kasulikud on. Õpilastega arutati, millistest helvestest üldse putru teha võiks ja kas teha soolast või magusat. Selle peale ei tulekski, et soolast putru võiks teha juustu ja hakklihaga, kuid just selline puder kujunes üheks õpilaste lemmikuks. Raudsepa sõnul soovisidki nad teha putrusid tavapärasest erinevalt, näiteks bubertit, ahjus brüleekreemi või siis toortatra smuutit. Varasematel aastatel on tehtud ka nn teiseringi toitu ehk allesjäänud pudrust valmisid küpsised.
Finaalüritusel kohtusid õpilased Uku Suviste, Merle Liivaku, Jürgen Pärnsalu ja Ženja Fokiniga, päeva juht oli Pille Minev. Õpilased rääkisid, et nad jagati laudkondadesse, kus iga rühm kaunistas koos mõne kuulsusega putru. Lisanditeks olid valida pähklid, seemned, moos, banaanid, mandariinid, basiilik ja Nutella. Laste sõnul oli kuulsustest suurim pudrusööja Ženja, kes hommikupudru söömist vägagi propageeris.
Kuid laudade ümber ei räägitud vaid pudrujuttu. Lapsed said kuulsusi lähemalt tundma õppida ja näiteks 3.c klassile meeldis, et nendega koos sai selfisid teha. Kõik kuulsused meeldisid lastele väga, kuid tundus, et lemmikuks kujunes Uku Suviste.
Esmakordselt valiti finaalüritusel ka parim puder, milleks sai kaerahelbepuder.
Ürituse korraldaja Lemme Leima oli Terje Raudsepale hiljem saatnud kirja, kus sõnas, et see oli energeetiliselt kõige soojema ja mõnusama õhkkonnaga üritus. Ka lapsed olid rõõmsad, et nad said nii ägedast üritusest osa võtta, putrusid kaunistada, süüa ja vabalt kuulsustega suhelda. Raudsepa on aga tänulik sellise toreda ja kasuliku programmi elluviimise eest.
Suhtumine putrudesse on samuti pärast programmis osalemist muutunud. Üks 9. klassi tüdruk sõnas, et varem ta ei söönud kaerahelbeputru, kuid tänu programmile õppis ta seda sööma. Sama lugu oli ühel 3. klassi tüdrukul riisipudruga. Üks 3. klassi poiss sai elus esimest korda aga odraputru proovida.
Raudsepa sõnul oleneb pudru meeldimine paljuski ka lisandist, kaua sa ikka ühe sama moosiga putru sööd. Üks lemmiklisandeid oli lastel Nutella, mille kohta Raudsepa sõnas, et see on nagu soolase toidu puhul ketšup, mis kõik toidud paremaks teeb, aga veel meeldivad lastele marjad, banaanid ja moos. Soolased lisandid üldjuhul lemmikute hulka ei kuulu, kuigi 5.b klassile meeldis puder hakkliha ja juustuga.
Putrudest meeldisid lastele enim kaerahelbe-, riisi- ja neljaviljahelbepuder. Paljud lapsed söövad hommikusöögiks putru, kuid leidub ka neid, kelle kodus ei ole pudrutegemiseks aega. Puder aga täidab kõhtu paremini kui näiteks hommikusöögihelbed. Pudru propageerimiseks on ka paljude koolide toitlustaja Baltic Restaurants Estonia AS algatanud kampaania “Tuuni oma puder ise!”.
