Rapla vallavalitsusel on praeguses vallamajas pehmelt öeldes kitsaks jäänud. Kõigi muude variantide kõrval – riigimaja, vana maja renoveerimine ja uue ehitus – on laual olnud võimaliku asukohana ka endine KEK-i peahoone ehk Okta Centrum.
Rapla vallavanem Piret Minn sõnas vallamaja uute ruumide asukoha kohta, et teemaga tegeletakse ja mingit kuupäeva paigas ei ole, mis ajaks tuleb otsus teha. Kõigil variantidel on Minni sõnul nii plussid kui ka miinused. Okta Centrumis on küll kolm korda rohkem ruumi, kui vallavalitsuse soov on, kuid hoone on erakätes ja selle kordategemine nõuab suuremaid väljaminekuid. Samas võib ka praeguse maja ümberehitus kujuneda arvatust kallimaks. Lõpliku otsuse ruumide osas teeb siiski volikogu.
Volikogu esimees Rene Kokk sõnas, et praegu on vara sellest rääkida, kuna kogu protsessi tuleb nullist alustada ja kõik võimalused uuesti lauale tuua.
Volikogu ja eelarve- ja arengukomisjoni liige Kristjan Aller ei soovinud kommenteerida Okta Centrumi võimalikku sobivust uueks vallamajaks. Küll aga oli ta nõus rääkima teistest laual olevatest variantidest. Viimasel eelarvekomisjoni istungil arutati tema sõnul riigimaja üüripinna pakkumist. Seda varianti peab aga Aller kõige halvemaks ja imestab, et see variant sellisel kujul üldse veel laual oli.
„Alustama peaks sellest, et kui täna ollakse nagu „silgud karbis“, siis riigimaja pakkumine büroopinnale oli ainult 40-50 m2 suurem kui praeguse vallamaja büroopind. See on laias laastus kaks kabinetti, aga kaalukausi teisel poolel oli kümne aasta peale ligi 1,2 miljoni netoüüri maksmise kohustus. Kui siia lisada veel ruumide üleandmine alles 2020. aasta lõpus, parkimiskohtade puudumine, „no exit“ üürileping, üüri- ja kõrvalkulude maksmise kohustus kõikide üldpindade, sh isegi tehnosõlmede ja vertikaalpindade eest jne, siis oli minu arvates laual valla seisukohast lihtsalt nii ebamõistlik variant, et igasugune pikem arutelu selle üle tundus kummaline,“ leidis Aller.
Uue maja ehitust Aller pigem ka ei poolda, kuna „vallal oli seda ülalpidamist vajavat betooni juba varemgi küllalt, aga pärast valdade ühinemist suurenes see maht teadupärast veelgi“.
Üks variant oleks praeguse maja ümberehitus. Tõsi on, et ka see võib endaga kaasa tuua üllatusi, aga Alleri sõnul on raske ette kujutada, et see ka kõige mustema stsenaariumi kohaselt läheks kallimaks kui pool miljonit eurot. Kui vaadata vallaruumide üürihanke tingimusi, tuleb tunnistada, et unistuste vallamaja praegusest majast küll ei saaks, aga esmapilgul tundub see tõenäoliselt kõige kiirem ja praktilisem variant. Praeguse maja eelis on ka hea ligipääs ja inimeste harjumused.
„Aga ausalt öeldes, ega täit teadmist ühe või teise variandi eelistest ei ole täna kellelgi. Minu arvates on seni sisulist tööd tehtud ainult riigimaja suunal ja kõiki teisi variante on kaalutud väga pinnapealselt,“ sõnas Aller.
Okta Centrumi omaniku Stipend Investments OÜ juhatuse liikme Janar Kirsi sõnul on ta vallaga korduvalt suhelnud, viimati sel suvel. Kirss on pakkunud vallale nii hoone võõrandamist, vahetuse võimalust samaväärse vallale mittevajaliku kinnisvara vastu, üürimise võimalust jne. Eelmine sügis tegi Kirss üüripinnale pakkumise, mis Kirsi sõnul oli poole odavam kui need, mis vallaruumide riigihankes pakuti. Pärast hanke nurjumist teda aga konkurentsipõhistele läbirääkimistele ei kaasatud. Ise ei taha Kirss pealetükkiv olla ja pidevalt samu ettepanekuid vallale saata.
„Loomulikult oleks vallasuguse ankurüürniku tulek hoonesse ettevõtmise perspektiivikamaks muutnud. Koostöökohta ei ole ju minu arvates raske leida, Okta Centrumi bürooruumide maht on täpselt sama suur, kui vallal vaja oleks. Aga koostööks peaks ka sealne tahe olema,“ leidis Kirss.
Praegu on Okta Centrumi tuleviku osas asjad nii palju edasi liikunud, et valmis on saanud hoone digitaalne projekt ja Kirss plaanib lähiajal tellida hoone rekonstrueerimiseks muinsuskaitse eritingimused.
„Ideid edasiminekuks on erinevaid, aga hetkel teeme esmased arvutused eeldusel, et hoone hakkaks tööle enam-vähem praeguse funktsiooniga.
Väikese töörühmaga mõtleme vaikselt võimaluste üle Okta Centrumit tööle panna. Kui turg samal tasemel püsiks, siis esmased arvutused ütlevad, et see ei pruugi olla perspektiivitu ka ainult erasektorile panustades. Loodan, et koostöös muinsuskaitseametiga on võimalik hoone rekonstrueerimiseks kaasata ka struktuurifondide vms toetusraha, mis annaks ettevõtmise mõttekusele indu juurde. Kindlasti tähendaks hoone käibesse võtmine ühtset ideed ja kohe kriitilise osa üürilepingutega katmist.“
