Uue aasta alguses viiakse SA Innove Rajaleidja keskustes ellu muutused, mille tulemusel antakse karjääriteenused üle Eesti Töötukassale ning väheneb keskustes töötavate spetsialistide arv, kuid töö siiski jätkub.
Innove juhatuse liige Katri Targama selgitab Innove avalikus blogis, et kuigi Innove on noortele suunatud karjääriteenuseid edukalt arendanud, on riigi seisukohalt otstarbekas viia karjääriteenused ühtse arenduse alla. Kõikide karjääriteenuste koondamisega Eesti Töötukassasse kasutatakse Targama sõnul kõige tõhusamalt olulisemat ressurssi ehk inimesi ning teenuse osutamine on tagatud ka pärast Euroopa Liidu toetuste lõppemist.
Muus osas jääb aga Rajaleidja edasi toimima. Õppenõustamisteenused jäävad kättesaadavaks kogu Eestis, Rajaleidja jätkab oma tegevust kõigis maakondades. Samal ajal on ka tõsi, et seoses reformimisega väheneb töötajate arv.
Peamine muutus on muutus juhtimises. Senise kolmeteistkümne Rajaleidja keskuse juhi asemel jätkab uuest aastast kuus, sest luuakse kuus piirkonda. Seni iseseisvalt juhitud Rapla Rajaleidja keskus hakkab uuest aastast tegutsema Pärnu, Viljandi ja Rapla ühise piirkonna Raplamaa keskusena ning keskuse juht jääb Pärnusse. Rapla Rajaleidja keskust algusest saati ehk 2014. a aprillikuust juhtinud Ruth Lippus endisel ametikohal uuest aastast jätkata ei saa.
Lippus selgitab, et Innove Rajaleidja eesmärk on viia läbi kõik olulised muutused ühel ajal. Kui riik on otsustanud karjääriteenused koondada Töötukassasse, vähendavad Rajaleidja keskused omalt poolt inimressurssi, korraldades ümber juhtimissüsteemid, ning ühtlasi seisavad ees ümberkorraldused keskuste tööruumide osas.
Kuigi Raplamaa Rajaleidja keskus jääb endisele asukohale püsima, ei jää kõik praegu kasutusel olevad ruumid nendele, kuna inimesi jääb vähemaks ja vajadus ruumide järele samuti väheneb.
Sarnaselt Rajaleidja keskuste juhtidega, jäävad uuest aastast tööle üksnes piirkondlikud infospetsialistid. Seni on infospetsialistid olnud igas keskuses kohapeal tööl. Nende ülesanded on arvete väljastamine, süsteemide haldus, dokumentatsioon ja ka spetsialistide koostatud dokumentide ülevaatamine.
Edaspidi jätkab piirkondliku infospetsialistina Rapla Rajaleidja keskuse töötaja, kes jääb tööd tegema kodukontoris, kuivõrd kogu töö on internetipõhine. Senine klienditöö jääb infospetsialistil ära. Kliendid saavad vastuvõtule aja kirja panna telefonitsi, internetis või meili teel.
Uuest aastast liiguvad Rajaleidja keskustest ära karjääriteenuseid osutanud spetsialistid. Raplas on neid kaks, karjääriinfo spetsialist-karjäärinõustaja Kerli Valgma ja karjäärinõustaja Lili Saksing. Kuigi kõik karjääriteenuste spetsialistid liiguvad üle Töötukassasse, ei tähenda see automaatselt seda, et nad seal ka tööd jätkavad.
Lippuse sõnul on piirkondi, kus on spetsialiste rohkem kui ametikohti. Raplas näiteks on üks inimene rohkem, kui on kohti pakkuda. Kes ja millistel alustel valituks osutub, Lippus öelda ei osanud, kuid välistatud pole ka see, et spetsialistidele pakutakse võimalusel tööd mõnes teises piirkonnas väljaspool Raplamaad.
Raplas on karjääriteenustega hästi
Töö sisuline osa Rajaleidja keskustes teistes valdkondades ei muutu. Praegu töötavad ja jätkavad ka edaspidi Rapla Rajaleidja keskuses eripedagoog Liis Ehavere, sotsiaalpedagoog Piret Õunmaa ja psühholoog Reet Mammon. Lisaks käib keskuses kord kuus logopeed Tallinnast.
Küsimusele, kuidas uuest aastast nn kaugjuhtimise peale üleminek tööd võib mõjutada, Lippus vastata ei osanud. „Ju siis on läbi mõeldud, kuidas nad edasi lähevad, spetsialistid on väga tublid,” ütleb ta.
Vaatamata asjaolule, et Lippus keskuse juhina jätkata ei saa, on ta lootusrikas, et leiab süsteemis siiski endale rakenduse. Kõik Rajaleidja keskuse töötajad on aastate jooksul läbinud suurel hulgal ja väga mitmekülgselt koolitusi, mille kasutamata jätmine oleks kahetsusväärne.
Teenusesaajate jaoks aga ei muutu Lippuse sõnul midagi peale kättesaamise asukoha, mis puudutab karjääriteenuseid. Lippus ei näe selles probleemi, et edaspidi on karjääriteenused noortele kättesaadavad Töötukassas. „Praegu käib Töötukassa tegemas koolitusi noortele, nad on juba Töötukassaga harjunud. Ma arvan, et ei ole hullu,” ütleb ta.
Lisaks toob ta välja, et 2013. aastal, kui Lippus oli veel SA RINK (Raplamaa Info- ja Nõustamiskeskus) juhataja, käivitati Innove poolt projekt, millega loodi kõigis maakondades karjääri koostöökogud. See ühendas kõik spetsialistid, asutused, kes on seotud noortega. Need olid toona Eesti Töötukassa, SA RINK, avatud noortekeskused, karjäärikoordinaatorid, maavalitsus ja RAEK (Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus).
Selliselt on koos käidud kaks korda aastas, et tutvustada üksteisele oma töid ja tegemisi. Lippuse sõnul on Raplamaa karjääri koostöökogu ainuke riigis, mis on veel sellisel kujul praeguseni toimima jäänud.
„Meil on siin karjääriteenustega väga hästi,” on ta veendunud. Lippusel on hea meel tõdeda, et Rapla piirkonnas ei ole seda muret, et poleks Töötukassaga seni koostööd olnud.
Üleüldise meelestatuse kohta küsides vastab Lippus, et Raplas on neil väga ühtehoidev meeskond: „Töö mõttes on kahju, seltskond on hästi super.” Ta ütleb, et kuigi kõik Rajaleidja keskused toimivad, on arusaadavalt mõistlik teha kõik muutused korraga, kui riik on ette näinud karjäärireformi ellu viimise. „Ma saan ka aru, et tuleb mingid valikud teha. Kui Rajaleidja loodi, arvati ka, et ei tea mis sellest tuleb ja mis saab, aga tänaseks on nad kenasti tööle saadud,” on Lippus eesseisvate muutuste osas optimistlikult meelestatud.
