12. november on politseipäev. Kõik Eestis saavad tänavu 100-aastaseks.
“Astusin Tallinnas välja rongist. Äkki ilmus trepi ette ilusa hobusega sõiduk. Sellest väljus Ajutise Valitsuse miilitsaülem Aleksander Hellat, ülikoolikaaslane Peterburis. Hellat kutsus mind vankrile ja pakkus mind Tallinna miilitsajaoskonna ülemaks. Panin vastu, et olen tsaari ohvitser, kellel ei kõlbaks hakata politseinikuks, või miilitsaks.
Hellat omakorda, see oli nii veel tsaari valitsemise ajal, nüüd on demokraatia. Politseinik on osa rahvast, samuti ohvitser. Kord miilits, kord ohvitser, kord politseinik. See ehmatas, aasta oli 1917, umbes aprillikuu. Sõitsime edasi Estoniasse, kus einelauas käis koosolek. Hellat hüppas pukki. „Teie, mehed, otsite jaoskonna ülemat, kes ei karda vene madruseid, soldateid ega muid korrarikkujaid. Tõin teile selle mehe.”
Nõuti minult sõnavõttu. Ütlesin, et ma ei taha. Ma ei tahtnud korravalvuriks! Teil ei ole mehi, kes ei kardaks märatsevaid venelasi. Mina neid ei karda, olen valmis rahva kaitseks tegutsema. Koosolek valiski minu. Saagu demokraatia! Järgmisel päeval läksin Grand Marinasse, Hellat helistas, ta on tulihingeline mees, seal toimus sõjaväelaste koosolek. Mitte venelaste, vaid hoopis eesti sõjameeste. Mind hakkas inspireerima Eesti polkude mõte. Samas kartsin, et neid võiks tabada Läti polkude saatus osalemaks punase kaose korraldamises. Mina kaitsen Eestimaad, mitte keegi Kaukasusest või Siberist, kes on käsutäitjad.”
Olgu eespool kirjutatu ülevaade sellest, kuidas ilmutas end tahe saada iseseisvaks rahvusriigiks. Selleks vajati nii Eesti polkusid kui ka politseid. Meie vastas seisid sakslased, Vene punased ja valged, Läti kütid ja oma punased. Järgmise aasta 24. veebruaril kuulutasime välja vabariigi ja siis läks madinaks. Algatuseks sakslaste käsen, poon ja lasen okupatsioon, seejärel kõigi maade proletaarlased, ühinege kallaletung Venemaa suunalt. Vahepeal, 11. ja 12. novembril 1918 tegime ära Kaitseliidu ja Eesti Politsei.
Politsei loomisel võtsime eeskuju prantslastelt, kes rõhusid politseiniku isiksusele, tema vaimulaadile ja kutseoskustele. Muide, sel ajal tehti seda isegi Scotland Yardis. Sõrmejälgede teaduslik süsteem, veel enne seda tuvastati pätte kõrvajoonte põhjal. Teada on juhtum, kuis mõrtsukas peitis end 30 aastat ja jäi seejärel kõrvupidi vahele.
Olgu prantsuse huumorit ka. Kurikael ärkab ja näeb oma kõrval seismas kordnikku. Leiab põhjust ülbitsemiseks ja käratab, mida see siit otsib. Kordnik rahustab, kõik sai kirja, mida ta unes ära rääkis.
Prantslastelt võeti üle prefektuuride korraldus, prefektide, komissaride, konstaablite ja kordnike ametinimetused. Algul isegi vormiriietus. Fotodel on äravahetamiseni sarnased Pariisi ja Tallinna kordnikud oma silindermütsides. Loodi politseiniku isiku matsist isiksuseks kasvatamise süsteem. Need olid siis kursused, politseikool, seltskondlik elu. Ülesvõtetel torkab silma suuri auditooriumeid täisvormis mehi gaasikaitse õppepäeval või siis pulmades, ikka uhkes vormis. Ei usu, et kõik lavastatud oleks. Vahel on poseerivaid krampis nägusid. Kõik selle hävitas uus okupatsioon ja rõhuv enamus mehi viidi Venemaa tapalavale. Teiste hulgas Aleksander Hellat.
Minu jaoks on väga paeluv vastav erialane keelemälu. Tsaaridel olid võmmid. Need jagasid nuutidega võmmusid ja külvasid hirmu ning viha. Miilitsad olid mendid. Muidugi on eeltoodu osaliselt ülepakutud üldistus. Aga rahvas on need nimed andnud, mitte võimud.
Mentideks on kutsutud ka vangivalvureid ja politseinikke. Filoloogidel ei ole selgust, kust termin pärineb. Siiski, valdavaks kipub saama seisukoht, et poola keelest. Peaks tähendama ülekuube või mantlit, millist kandsid husaarid. Kuid mantel tuleb saksa keelest.
Tahan rõhutada, et politsei on õigusriigis õiguskaitse organ. Miilits on poolsõjaväeline massiorganisatsioon, mida on poliitikutel kerge kamandada. Küllap on oma tonaalsus veel sellel, et termin politsei pärineb kreeka keelest, miilits aga Roomast. Venemaal, nagu nad väidavad, käis reform kähku. Sõnal militsija tuli vahetada kaks esimest tähte politsijaks.
Politsei kutsung kuldnokaks on vähemalt mulle siiani tundmata. Aga nii oli see Eestis olnud. Seda alates konstaablist ja põhjuseks kollane rant vormimütsil. Kahtlemata on kollane helge ja mõjus värv, mis tasapisi ilmub jällegi politseiautodele. Kuidagi erk ja rahustav on neid vaadata. Muide, politseiautode värvide üle olid politsei taastamise alguspäevadel üsna suured vaidlused. Ega meie osanud väga suurelt mõelda ja elu ise pakub korrektiive.
