Lugematu arvu talgutega sai Lelle rahvamaja uue ilme

Kehtna valla Lelle kogukonna tegemised väärivad äramärkimist. Ühtne meel ja lugematu arv talguid on loonud kohalikele esindusliku rahvamaja.

See on kohalik jalgpallimeeskond FC Lelle, kes on eest vedanud endise rahvamajahoone ümberehitust, eesmärgiga anda vanale väärikale hoonele uus hingamine. Ümberehitus sai alguse 2013. aastal. Tõuke andis kogukonna ja valla ühine koosolek, kus arutleti maja edasise saatuse üle.
Kogukonna esindaja Tiina-Mae Kuusiku sõnul oli hoone amortiseerunud ning vald soovis selle kas müüa või anda kohalikule jalgpallimeeskonnale. „Viimane variant tundus koosolekul osalenutele ainuõige – vaid nii sai tagada, et vana armas hoone aleviku südames jääks endiselt kohalikele alles. Üsna pea algasidki lugematud talgutööd,“ rääkis naine.
Rahalist toetust saadi kohaliku omaalgatuse programmist. Sellega lammutati osa vanast hoonest ning korrastati ümbrust ja rajati külaplats. Siis ehitati laululava, külakiik ja muu, mis Kuusiku sõnul ühel külaplatsil olema peab. Üsna pea sai aga selgeks, et maja nõuab suuremaid investeeringuid ning taotleti PRIA-lt toetust.
Nüüdseks on endine rahvamaja, praegune klubihoone, tundmatuseni muutunud: esimene korrus uuesti üles ehitatud, loodud suur kokkusaamiste ruum, lisaks fuajee, pesu-, riietus- ja tualettruum. Siseruumid on Kuusiku sõnul enam-vähem valmis. „Vajalikku sisustust ja inventari oleme saanud soetada jälle kohaliku omaalgatuse programmi toetuse abil,“ ütles ta ning lisas, et töid on rahaliselt toetanud ka Kehtna vallavalitsus.
Edasi minnakse hoone fassaadiga, mille tarbeks on taotlus esitatud PRIA-le ning positiivne vastus olemas. Tehakse fassaadi- ja katusetööd ning hoone saab uue kütteagregaadi. „Sellega peaks saama Lelle klubihoone ümberehitustööd lõpule viidud,“ selgitas Kuusik. PRIA-le on esitatud ka taotlus jalgpalliinventari ning staadioni äärde varikatuse soetamiseks.
Klubihoone on avatud tervele kogukonnale sündmuste läbiviimiseks ning väljarentimiseks. Majaga külgneval välilaval ja platsil toimuvad samuti üritused. Talvel on FC Lelle liikmed külaplatsile rajanud külaplatsi puurkaevust pärit veega jääväljaku koos väljakupiiretega. Külmataadi abil tehakse sile jääpind. Väljak on valgustatud ning uisutajaid jagub, ütles Kuusik. Uisu- ja jäähokivarustuse tarbeks on klubihoones olemas eraldi hoiuruum. Uiske saab ka laenata. „Lelle talvisest uisu- ja jäähokihooajast ning jääväljaku ehituse ning hooldamisega tegelevatest meestest võiks kirjutada lausa eraldi loo,“ rääkis Kuusik.

Lelle jalgpall on pika ajalooga

FC Lelle ajalugu ulatub 1930-ndatesse. Enne 1984. aastat puudub klubi kohta statistika, aga sealtmaalt on ühe entusiastliku meeskonnaliikme poolt dokumenteeritud kogu kohalik jalgpallitegevus. Näiteks on meeskonna suurim võit 24:1 ning 1988. aastal saavutati Rapla rajooni meistrivõistlustel 3. koht. Meeskonnas on mänginud Vjatšeslav Zahhovaiko (10-aastasena) ning Aivar Pohlak. 1998. aastal tuldi Rapla maakonna meistriks. 2004. aastast mängivad koos isad ja pojad. Meeskonna kunagise juhi Kaido Embergi sõnul ongi see sümbioos – isad ja pojad koos ning kodukandi nimel – olnud FC Lelle kui meeskonna vaimne nurgakivi.
Praegu mängitakse Eesti meistrivõistluste IV liigas 29 mängijaga. Võistkonnaga on liitunud mitmed jalgpallurid väljastpoolt Lellet. Lõppenud hooajal osaleti 22 mängus ning võidumaitset tunti kaks korda, sama palju võideldi välja viigiseis. Ülejäänud mängudes jäädi vastastele suuremal või vähemal määral alla. Kodumängudel hakati külalismeeskondadele Kuusiku sõnul mehiselt vastu ja kaotused olid napid, ent võõrsil, kui tuli peamiselt mängida kunstmurukattega väljakutel, olid kaotuseskoorid suuremad. Hooaja lõpptulemuseks jäi oma liigas viimane koht.
„Vaatamata tagasihoidlikule tulemusele lõppenud hooajal, pole siiski oluline saavutatud koht, vaid see, et suudetakse nii väikeses kohas kui Lelle elus hoida jalgpalli­traditsiooni, elavdada sellega kohalikku elu ja pakkuda soovijatele sporditegemise rõõmu,“ nentis Kuusik.