Rapla korvpallimuuseumi rajamine on olnud planeeritust aeglasem, mis ei tähenda aga projekti poolelijäämist. Hoone valmimist on venitanud ehituslikud üllatused, mis omakorda tekitanud lisatööd nii ehitajale kui ka paberimajanduses.
2016. aasta kevadel valisid Rapla valla elanikud parimaks kaasava eelarve ideeks korvpallimuuseumi loomise, mille tarbeks eraldati 30 000 eurot. Järgmisel sügisel algasid ehitustööd ning juba toona ütles korvpallikooli tegevjuht Jaak Karp, et üksnes selle summaga muuseumi üles ei ehita. Ta nentis, et hoone juurdeehitis ei tähenda muuseumi valmimist, sest kuigi sellega valmis tähtsaim ruum, on see vaid osa muuseumist, mis hõlmab praktiliselt kogu spordihoonet. Näiteks ei ole võimalik luua trepikotta ajajoont, kui trepikojas vajavad kõik mademed ja vana trepp täielikku renoveerimist. „Ajajoon on lõppviimistlus pärast lõppviimistlust,“ ilmestas Karp olukorda.
Juurdeehituseks eraldas korvpallikoolile toetust kolmel korral PRIA. Esimese toetusega koostati projekt, teisega soojustati maja ja ehitati fassaad ja kolmandaga lisati juurdeehitus. 2017. aasta märtsis loodeti, et muuseum valmib sama aasta lõpul, ent ehitustööd on siiani pooleli.
Karp selgitas, et kaasavast eelarvest on ära kasutatud kolmandik, seda suures osas sisekujundusprojekti tarbeks ning ühe väga olulise museaali, legendaarse Kalevi spordihalli põranda soetamiseks. Kuna kaasav eelarve on konkreetselt mõeldud muuseumile (sisustus, eksponaadid jm), on hoone ehituslikuks pooleks vaja toetust saada mujalt. See on ka põhjus, miks kogu protsessil joont all ei ole: ehitustööd läksid mitmete negatiivsete üllatuste tõttu kallimaks, kui arvati. Näitena toob Karp vana põranda, mille ülesvõtmisel oli selle alune hoopis teistsugune kui eeldati. „Tüüpilised vana maja üllatused,“ nentis Karp.
Kuna aga kogu spordihoone on tervikuna mõeldud muuseumiks, ei ole tegevjuhi sõnul võimalik konkreetselt muuseumipoolega edasi minna enne, kui maja on viimseni viimistletud. Rapla valla 2019. aasta eelarvestrateegiasse on Rapla spordihoone rekonstrueerimine sisse kirjutatud, seda suurusjärgus 300 000 eurot, mis annab Karbi sõnul tõuke edasiliikumiseks.
Ta nentis, et korvpallikool pole ise võimeline tegema suuri kulutusi muuseumi valmimiseks.
„Me peame suutma saada seda toetust mujalt, sest meie põhitegevus on ikkagi spordiõppe pakkumine Rapla valla noortele ja spordihoone haldamine. Kogu noorteosa ülevalhoidmine – juba see on väga kulukas,“ ütles ta. Ainus, millega on neil mehe sõnul võimalik panustada, on töö, mida oma vaba aja arvelt tehakse.
Muuseumi avamise tärminit Karp ei ütle. „Mina ei ole julgenud tärmineid enam seada. Maja renoveerimine sõltub nii paljudest asjadest ja kuna see on otseselt seotud ka muuseumi valmimisega, siis ma ei julgeks. Praegu on ta veninud selgelt kauem, kui oleksime arvanud. Aga ta tuleb igal juhul. Ma olen ise ka alati kärsitu nende asjadega, kuid muuseum ei valmigi kuude või aastaga, see on pikaajaline protsess. Muuseum peab arenema edasi ka pärast lindi lõikamist.“
Museaalide osas ütleb ta, et väga palju informatsiooni on olemas ja jõudumööda sellega ka tegeletakse. „Plaanis on võtta juurde abijõudu, kes konkreetselt museaalide ja üleandmistega tegeleks,“ lisas ta. Hetkel on esemeid muuseumi tarbeks andnud näiteks legendaarne Rapla mängija Mihkel Tiks, praegune meeskonna peatreener Aivar Kuusmaa ja Eesti kuulsaim korvpallur Martin Müürsepp.
Unistuseks on muuseumisse saada erinevate ajajärkude varustust, alates ketsidest ja dressidest ning lõpetades tehniliste vahenditega. „Need on kõige huvitavamad, aga kõige keerulisem saada, seda kaevamist tuleb kõvasti,“ ütles Karp. Osa esemeid loodetakse saada olümpiamuuseumist, kus on hoiul paljudele elavatele legendidele kuulunud esemeid ning omanikud on selleks omalt poolt juba nõusoleku andnud.
