Politsei vastused seoses Purila korjustega

Eelmisel nädalal kirjutasime Purila külast leitud veisekorjustest (“Purilast leitud veisekorjused tõstatavad mitmeid küsimusi”). Kuna Arge Peever, kes korjustest toimetusele teada andis, rääkis kohapeal, et arvatava veisekorjuste omaniku elavad loomad on korduvalt tema maa peal vilja trampimas käinud ja ta on sellepärast ka politseisse pöördunud, küsisime politseilt nii leitud korjuste kui ka varasemate teadete kohta ning tahtsime teada, mil määral on politseil üldse võimalik sellise loo puhul sekkuda.

Kuna politsei vastused jõudsid alles pärast lehe trükkiminekut toimetusse, avaldame need nüüd.
Küsimustele vastas Rapla politseijaoskonna piirkonnavanem Jaan Sildoja: „Loomakaitseseadus annab Politsei- ja Piirivalveametile küll väärtegude menetlemise õiguse, kuid samast seadusest tulenevalt ei ole Politsei- ja Piirivalveametil õigust teostada järelevalvet. Politseile Purilast leitud veisekorjuste kohta avaldusi laekunud ei ole ja praegu sisuliselt puudub meil asjasse sekkumise õigus.
Loomakaitseseadusest tulenevalt on järelevalve teostamise õigus Veterinaarametil ja Keskkonnainspektsioonil, kellel mõlemal on õigus ka väärtegusid menetleda.
Kui kellelegi on tekitatud kahju, siis kahjunõude võib esitada otse kahju tekitajale või tsiviilkohtule. Politseile kahjunõuet esitada ei ole võimalik. Politseile on võimalik esitada süüteoteade, millega on tekitatud varalist kahju.
Selle aasta 9. oktoobril sai politsei süüteoteate selle kohta, et Purila külas oli kolmekümnepealine veisekari põllul ja trampis teraviljal, hävitades taimiku. Avalduses oli kirjas, et selliseid olukordi oli selle aasta septembrikuus peaaegu iga päev. Avaldaja hindas tekitatud kahju suuruseks 10 000 eurot. Politsei jättis kriminaalmenetluse alustamata, sest ei leidnud selles asjas kuriteokoosseisu. Kuriteokoosseis tekib siis, kui asjas tuvastatakse tahtlus. Politsei ei tuvastanud selles asjas tegutsemist tahtliku kavatsusega tekitada avaldajale varalist kahju.
Kui vara on rikkunud või hävitanud loomad, siis loomapidajalt tekitatud kahjude väljamõistmiseks on õigus pöörduda tsiviilkohtusse. Hulkuvate loomade püüdmist, pidamist, hukkamist ja korjuste hävitamist korraldab kohaliku omavalitsuse üksus oma territooriumil. Seega tuleb omanikul teavitada kohalikku omavalitsust, kui temale kuuluval kinnistul liiguvad hulkuvad loomad.“