-3.9 C
Rapla
Reede, 22 nov. 2024
ArtikkelPrantsusmaa vallutas heas mõttes Kohila raamatukogu

Prantsusmaa vallutas heas mõttes Kohila raamatukogu

Helerin Väronen

Eelmisel kolmapäeval avati Kohila raamatukogu lasteosakonnas prantsuse illustraatorite näitus “Mina ja teised”, mis jääb avatuks kuni 5. jaanuarini. Näituse koostas Haapsalu prantsuse keele õpetaja Stephane Clavel.

Mõtte teha pildinäitus solidaarsusest ja üksteise respekteerimisest pakkus Clavelile välja Prantsuse Instituut. Illustratsioonid räägivad sõprusest, armastusest, abivalmidusest, üksmeelest, koostööst, jagamisest ja õigusest olla erinev. Claveli sõnul on näituse eesmärk panna lapsi mõtlema, kuidas me pere, sõprade ja teistega koos oleme ja elame. Piltidel olevate tegelaste kaudu avaneb nende lugu ja kuigi nad on erinevad, õpitakse koos elama.
Näituse avamisele tulid Kohila koolituskeskuse kunstikooli õpilased, õpetaja Merike Hallik, koolituskeskuse juhataja Inga Heamägi ja raamatukogu lugejad. Lastega vesteldi kunstist (illustratsioonidest), arutleti seoste üle, mis neil pilte nähes tekkisid, ning valiti välja lemmikpildid. Lapsi panid mõtlema eelkõige pildid, kus olid erinevad tegelased. Nad avastasid, et ühe pildi taga võib olla mitu lugu ja me ei tea alati, kuidas asjad tegelikult on.
Pärast näituse avamist rääkis Clavel lähemalt Prantsusmaa maaelust, kommetest ja (jõulu)traditsioonidest. Oma juttu ilmestas ta fotode ja videotega. Näiteks paar pilti kujutasid seda, kuidas vanasti posti- ja piimavedu külades käis. Selleks oli väikese vankri ette rakendatud koer!
Maaelust rääkides ei saa üle ega ümber talupoegadest, kellelt pärinevadki mitmed traditsioonid, sest nemad on loodusega rohkem seotud. Loodus on aga seletamatu, inimese loomuses on see ära seletada, tekitada legend. Näiteks on mitmed lood ja traditsioonid seotud uskumusega, et iga kivi sees elab hing. Peale mastaapse kivipõllu, kus veel tänaselgi päeval paganlikke rituaale läbi viiakse, näitas Clavel ka üht veidras asendis tohutu suurt kivi, mille kohta prantslased usuvad, et jõuluajal see kivi liigub ja kui piisavalt nobe olla, võib kivi alt varanduse leida.
Prantslastel on ka palju muistendeid koletistest ja trollidest. Viimased muide söövat vaid katoliiklasi, kes eritavad teatud lõhna. Ka tänasel päeval ei soovitata turistidel metsa minna, eriti öisel ajal, sest siis on ots enam-vähem kindel.
Vanad traditsioonid muutusid, kui keskvõim Pariisis laienes. Paljud paganlikud traditsioonid muudeti kristlikeks ja osa traditsioone kadusid sootuks. Baskidel oli varem komme inimesi ohverdada, Korsikal saadeti naine pärast mehe surma talle järele ja Bretagne’is ohverdati neitseid. Nii et traditsioonide muutumine ei ole alati halb.
Maapiirkondades oli ja on osaliselt seniajani vastumeelsus Pariisi suhtes. Iga piirkond rääkis oma keelt, tekitades sellega omaette kultuuriruumi ja sageli keeldutakse maapiirkondades teenindamast neid, kes kohaliku dialekti asemel prantsuse keelt räägivad.
Prantsusmaast rääkides ei saa üle ega ümber toidust ja see on ka oluline osa nende jõulutraditsioonidest. Erinevaid sööke peab jõuluõhtul laual olema 13. Kindlasti on seal palju liha, kuna selle rohkus näitab inimese rikkust. Kui tegemist on väikese perega, on laual kalkun, kui suur pere, siis kastanitega täidetud siga. Prantslaste jõululaual on alati ka rullkook. Lisaks süüakse täidetud tigusid, austreid, kammkarpe, sibulasuppi. Olulise tähtsusega prantslaste jaoks on juust, kuid nende jaoks õige juust on meile liiga vänge. Clavel peeti kord lennujaamas kinni, kuna arvati, et juustu asemel on tegemist surnud loomaga. Väga väärtuslik on Prantsusmaal mesi, mille saamine on raskendatud võõrliigi vapsikute tõttu, kes mesilasperesid hävitavad.
Jõulukommetest rääkides tõi Clavel näite baskidest, kellel traditsioonilist jõuluvana ei ole, selle asemel peavad nemad oluliseks söepõletajat. Oli ju vanasti söepõletaja see, kes külasse elu tõi. Maapiirkondades on ka teistsugused jõulusõimed kui Pariisis. Need sõimed kujutavad igapäevast elu, kuna inimesed on tõelised kangelased. Kujukesed sõimes on väga väärtuslikud ja neid pärandatakse põlvest põlve.
Täit ülevaadet Prantsusmaa kommetest ja traditsioonidest on küll raske saada, kuna maa on suur ja igal piirkonnal on oma kultuur. Claveli jutt näitas, et meil on prantslastega palju sarnast, kuid näiteks klassiprobleem on seal palju tõsisem.

Subscribe
Notify of
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare