Rapla vallavalitsus korraldas Rapla kardirajale uue haldaja leidmiseks konkursi ning võitja on juba selgunud. Siiski ei soostunud abivallavanem Meelis Mägi veel avaldama, kes konkursi võitis. Ta põhjendas seda sellega, et allkirju ei ole lepingule alla pandud ning seega ei oleks aus nime välja öelda.
“Praeguseks on hindamiskomisjon võitja välja valinud, aga kuna lepingut uue haldajaga ei ole veel alla kirjutatud, ei saa ma seda nime välja öelda. Kokku tuli konkursile viis avaldust, millest neli vastas tingimustele. Nelja pakkujaga korraldati ka vestlusvoor ja kaks lõppvooru pääsenut pidid esitama täpse tegevuskava rendiperioodiks,” selgitas Mägi.
“Nagu oma laps”
Üks on selge – senine haldaja MTÜ Rapla Kardirada eesotsas Tiit Soaga sellel positsioonil ei jätka. Rapla kardiraja Facebooki lehele postitas ta sellise sõnumi: “15 ja pool aastat on asja aetud, nüüd siis saab asi otsa! Tänan kõiki kliente ja abilisi koostöö eest!” Uue haldaja konkursil osales ka Tiit Soa, ent valituks ei osutunud. Ta selgitas, et konkursitingimustesse oli uuendusena sisse viidud see, et haldajal tuleb hakata Rapla vallavalitsusele maksma minimaalselt 500 eurot kuus ehk 6000 eurot aastas. Varem sellist tingimust ei olnud.
“Ei saanud mina vallalt midagi ja ma ei pidanud ka neile midagi maksma,” rääkis Soa. Ta lisas, et oleks olnud hea meelega valmis jätkama haldajana, kuid ainult senistel tingimustel. “Olen kardirada hobikorras hallanud viimased viisteist ja pool aastat. Näen, et seda viitesadat eurot iga kuu seal lihtsalt üle ei jää,” sõnas Soa.
Abivallavanem Mägi ütles 500-eurose nõude kohta, et see on üldse haruldane olukord, kui haldaja ei pea valla objektil renti maksma. “Rapla vallavara kasutamise kord reguleerib, mis tingimustel ja mis hinnaga saab vara kasutusse anda. Tasuta vara kasutusse andmine on erandlik ja konkreetsete tingimustega reguleeritud,” selgitas Mägi.
Kes aga on konkursi võitja ning võtab MTÜ-lt Rapla Kardirada haldamise üle, ei osanud Tiit Soa aimata. Samuti jäävad vähemalt praegu õhku küsimused uue haldaja plaanidest ja visioonist seoses kardiraja tulevikuga. “Tahaks neid vastuseid isegi teada,” sõnas Soa. Ta lisas, et loomulikult on kahju sellest rollist ilma jääda. Eriti olukorras, kus ta on seda hobikorras teinud viimased viisteist ja pool aastat. Kõik mured, rõõmud, tööd ja vaevad on ta seal läbi teinud. “Nagu oma laps oleks,” sõnas Soa.
2003. aasta maikuus sai Rapla kardirada uue ja korraliku asfaltkatte. Samal ajal võttis seal haldamise üle MTÜ Rapla Kardirada, mida vedasid kahepeale Tiit Soa ja nüüdseks meie seast lahkunud Helmet Palm. “Mõtlesime Helmetiga, et võiks asja korralikult käima panna,” ütles Soa. Uuele asfaldile järgnesid haljastustööd ning siis hakati juba ise võistlusi korraldama ning võimaldati rada kasutada ka teistel.
15 ja pool aastat ajalugu
Enne 2003. aastat oli see sisuliselt lahtise väravaga objekt. Sinna sai minna igaüks, kes tahtis. Pärast Soa ja Palmi ülevõtmist muutusid reeglid konkreetsemaks. Esiteks läks värav lukku. Raja kasutamisele määrati rendihind, kuid erandina said kohalikud inimesed seda kasutada ikkagi tasuta. Nüüd meenutab Soa, et ühe põhilise probleemina võis välja tuua, et kui inimesed seal sõitmas käisid, kiputi raja piiretest välja sõitma. See tähendas, et igasugune sodi ja muld lendas rajale, mis muutis sõitmise ohtlikumaks.
Soa võttis asja kätte ja paigaldas raja äärde raudtünnid, et sõitjaid distsiplineerida. Esialgu oli kuulda ka nurinat, aga peagi saadi nende vajalikkusest aru. Kardi- ja mootorrattavõistluste ajaks tuli need muidugi ohutusse kohta veeretada. Tasub meeles pidada, et kõike seda tegi Soa hobikorras, töö kõrvalt. Praegu töötab ta transpordifirmas AS RMW ning on varem töötanud HEPA tanklaketis.
Rapla kardirajaga tegelemisest kasvas tal välja ka teine hobi, mis on võistlusjuhitöö rahvarallidel. Tema on see, kellel lasub ülesanne panna tööle kogu ülejäänud korraldustiim. Soa on ühtlasi ka Eesti autospordiliidu ning FIA (rahvusvaheline autoliit) atesteeritud kohtunik. Päris viimastel aastatel Soa ise enam Rapla rajal võistlusi ei korraldanud. See jäi alaliitude ülesandeks. Haldaja roll oli garanteerida, et võistluspäeval on muuhulgas olemas elekter ja tualetid.
Soa rääkis, et teda ja Helmet Palmi motiveeris seda tööd tegema missioonitunne. Soa kiitis Palmi, öeldes, et tema abile ja toetusele võis alati loota. Nüüd on sama seis RMW-ga. “Taivo Kuusing on ise vana rallimees. Ta ütles ka, et kui Rapla kardirajal on abi vaja, võib alati tema toetusele loota,” sõnas Soa.
Viimastel aastatel on võistlusi jäänud Rapla kardirajal vähemaks. Eriti pärast seda, kui avati Lange motokeskus Tartumaal. Näiteks 2018. aastal toimus Raplas ainult üks kardispordi etapp. Varem on neid olnud kaks või isegi kolm. Lisaks toimusid supermoto ja driftijate võistlused. Peale nende jäävad veel erinevad klubiüritused. Näiteks on pühapäeval, 23. detsembril Rapla kardirajal kavas Angelar Garage Racing’u talvekarika II etapp.
Sõidetakse lamell-, mitte naastrehvidega. See on Soa poolt kindlalt paika pandud reegel. Naastrehvidega on tohtinud rajale minna ainult üksikutel talvedel, kui lumekogus on olnud piisav. Ka siis on tulnud lumerada spetsiaalselt ette valmistada ning sinna peale on tulnud valada tonnide kaupa vett, et rada jäätuks ning piisavalt tugev oleks. Õnneks on raja ääres tiik, mille vett on kasutatud. Tehnilise poole pealt on nendel puhkudel oma abikäe ulatanud Kehtna Mõisa OÜ. Tänu sellele, et Soa ei ole lubanud naastrehvidega autosid rajale, on asfalt aastate jooksul võrdlemisi hästi säilinud. Praegu katab kardirada seesama asfalt, mis 2003. aasta mais sinna paigaldatud sai, ning asi toimib.
Parkimine
Üks probleem, mida Rapla kardirajale on aastate jooksul ette heidetud, seisneb vähestes parkimiskohtades. Väiksemate sündmuste puhul ei ole see probleem. Küll aga kerkib alati esile, kui on kavas suuremad võistlused. Viimati oli selline tänavu 7. ja 8. septembril. Drift Legends’i superfinaalid Rapla kardirajal tõid kokku nii palju pealtvaatajaid, et pargitud autode rivi oli ligikaudu kilomeetri pikkune. Autod parkisid tee ääres kõigis kolmes suunas, kust võistluspaika pääses – nii Tallinna, Rapla kui ka Ridaküla suunas.
Probleemi tõdeb ka Soa ise. Head lahendust kuskilt ei paista, sest maa-ala on piiratud ja parkimiskohti keeruline juurde rajada. Varem on ta parklaks teinud sõidutee ja raudtee vahelise muruplatsi. Ise niitis heina ära, korjas suuremad kivid kokku ning rajas ka kruusaga allasõidu. Nüüd seda enam teha ei saa, sest remondi käigus tehti teeääred liiga järsuks ning tavalise autoga muruplatsile enam ei pääse.
Samas kõnelevad pikad autorivid ühest kindlast asjast – kardiraja tuntusest ja vajalikkusest kogu Eesti ning isegi rahvusvahelises mastaabis. Kui siin võistlusi peetakse, on lisaks eestlastele kohal võistlejad ka meie lähiriikidest nagu Soome, Rootsi, Läti ja Venemaa. See on loonud isegi olukorra, kus Soa on pidanud tribüünide kõrvale paigaldama juurde lipumaste. Ikka selleks, et lehvida saaksid kõikide osalejate rahvuslipud.
MTÜ Rapla Kardirada eesotsas Tiit Soaga haldab objekti kuni käesoleva aasta lõpuni. Kes selle töö üle võtab? Rapla abivallavanem Meelis Mägi ütles igal juhul, et lehe ilmumise kuupäevaks, 21. detsembriks konkursi võitnud haldajaga veel allkirju lepingul ei ole.
Rapla kardirada asub Ridakülas, Rapla kesklinnast mõni kilomeeter kirde suunas.
