Mis on see nipp, mille abil lapsi rohkem lugema saada? On ju raamat see, mis suurendab sõnavara, laiendab maailmapilti, annab uusi teadmisi ja arendab fantaasiat ja loomingulisust.
Soome on aastast 2000 läbi viinud lugemisdiplomi projekti, mis oma edukuse tõttu on inspiratsiooni andnud ka Eestile. Eesti Lastekirjanduse Keskuse, Soome Instituudi ja heategevusfondi Aitan Lapsi koostöös on valminud lugemisprogramm “Lugemisisu”. Üks osa sellest programmist on eriline riiul nimega Rampsu.
Lastekirjanik Mika Keräneni loomingu põhjal nime saanud riiulil on lastes lugemisisu tekitamiseks välja pandud soovituslik kirjandus. Raamatud on välja valinud lastekirjanduse keskus, kuid valik muutub ajas ja iga Rampsut omav raamatukogu saab valikut vastavalt enda võimalustele muuta.
Kogu Eestis jagati eelmine nädal välja 26 Rampsut, igasse maakonda kaks. Raplamaal said omale Rampsu kaks väiksemat raamatukogu – Valgu ja Kivi-Vigala. Käisime Valgu raamatukogus uurimas, milline üks Rampsu välja näeb ja milline on lugemisprogrammi sisu.
EKA disainerite Ellen Rannametsa ja Liina Kurvitsa disainitud ratastel liikuvat Rampsut tutvustades näitas Valgu raamatukoguhoidja Ülle Ämarik, et igas küljes ootab last mõni huvitav raamat või näiteks võimalus kriidiga tahvlile kirjutada. Valikus olevatest raamatutest on kaheksa ka raamatukogule annetatud, neli Soome Instituudilt ja neli lastekirjanduse keskuselt.
Ämarik sõnas, et lugemisprogramm alustab jaanuaris, pärast koolivaheaja lõppu, ja on eeskätt mõeldud 7-10-aastastele lastele, ehk 1.-4. klassile, kuid soovi korral saavad programmiga liituda ka lasteaia vanema rühma lapsed, kes juba on lugejad. Programmis osalemiseks tuleb lapsel valida riiulilt sobiv raamat, mida ta ei ole varem lugenud. Läbiloetud raamat pannakse kirja lugemispassi ja raamatu kohta täidetakse ka loomingulisi ja innustavaid ülesandeid. Kui laps on läbi lugenud viis raamatut ja täitnud kõik ülesanded, saab ta pärast passi raamatukokku toomist endale lugejadiplomi.
Lastes lugemishuvi äratamiseks korraldatakse programmi raames ka teematunde, kus mängitakse lugemismänge või õpitakse vaatama raamatupilte. Ämarik rääkis, et raamatukoguhoidjad on vastavad koolitused läbinud ja teinud ise läbi lugemismängud, mis nende jaoks olid huvitavad ja loodetavasti pakuvad põnevust ka lastele. Mingi sarnasus on “Lugemisisul” “Suvelugemisega”, kuid ülesannete osa muudab need lugemisprogrammid üksteisest erinevaks.
Kokku on Valgu raamatukogus 90 ringis lapslugejaid, 60 neist käib koolis. Ämarik lisas, et paljud lapsed küll sõidavad, kuid enamik külalapsi käib pärast kooli raamatukogus istumas.
Laste lugemuse kohta sõnas Ämarik: “On neid, kes on väga tublid lugejad, kuid on ka neid, keda peab sundima. Kes lugemise enda pärast loeb, neid on ikka vähe, pigem loetakse kohustusest.” Lugemisprogrammi eesmärk ongi panna lapsi lugema huvist, mitte kohustusest. Alati on küll olnud nii, et osa lapsi loeb palju ja osa vähe, kuid üleüldine lugemishuvi on siiski langemas. Ämariku arvates on peamiseks põhjuseks nutimaailm, mis palju aega ära võtab. Lisaks veel trennid ja õppimine ja nii juhtubki, et õhtul on laps liiga väsinud, et veel lugeda ka.
Valgu teine raamatukoguhoidja Vilma Terve lisas, et paljud Valgu lapsed käivad Märjamaal trennis ja see edasi-tagasi sõitmine võtab suure osa päevast.
“Raamatuid tuleb nii palju ja nii ilusaid, et ise vaatad, et issand, miks nad ei loe. Valikut on ju nii palju, võrreldes sellega, mis vanasti oli, “ sõnas Ämarik. Ta loodab, et Rampsu ja lugemisprogramm suurendavad laste isu raamatute ja lugemise järele.
