MTÜ Saagu Valgus (SV) korraldatud jõulupidu Raplamaa vähekindlustatud perede lastele oli kantud nukrast alatoonist – sellisel kujul jäi pidu viimaseks ja SV lõpetab tegevuse.
Kuuendat korda võõrustas pidu Raikküla kultuurikeskus. Saagu Valguse patroon Siiri Sisask ja tegevjuht Alma Linder kutsusid lavale kolm õpetajat – Tiina Tanseri, Liis Ilvese ja Anne Helme, kes on lastega palju vabatahtlikku tööd teinud, ning keskuse töötaja Ly Vare, et tänada neid tehtu eest. Tänada on põhjust veel väga paljusid vabatahtlikke.
Ene ja Marvi dueti esitatud südamlik laul pani laval olijad liigutuspisaraid pühkima. „Nüüd võeti küll hingest kinni,“ tõdes Siiri seepeale. Nagu ikka istusid lapsed kaetud laudade taga, et maitsta head ja paremat. Pikalt ei lastud neil jõuluvana oodata ja tavapäraselt käidi laval oma pakki välja lunastamas.
Tänavu panid korraldajad kokku ligi 230 pakki ehk eelmisest aastast rohkem. Eelnevalt on uuritud laste soove. „See on kõige kergem viis, sest siis saab toetajatelt küsida konkreetseid asju. Saime teha väga head kingid, selle poolest on süda rahul. Pakkides oli näiteks spordikotte, kõlareid, kõrvaklappe, alati on lisatud ka pesemisvahendeid ja komme. Meie toetajate nimekiri on pikk,“ rääkis Alma Linder.
Saagu Valguse mõju
Saagu Valguse tegevus lõppes jõulupeoga, praegu tehakse viimaseid toiminguid MTÜ likvideerimiseks ja kontode sulgemiseks.
Mida on Saagu Valgus nende aastate jooksul teinud või ühiskonnas muutnud?
Alma Linder peab oluliseks ilusaid hetki lastele: väljasõidud, laagrid, jõulupeod, huviharidus. Lisaks esemeline abi ja väärtuskasvatus. Nüüd on Saagu Valguse asemel sihtasutus, mille tegevus on suunatud ennetusele.
MTÜ Ettevõtlikud Naised Raplamaal tegi SV-ga tihedat koostööd. Ühingu juhatuse liige ja Saagu Valguse juhtrühma liige Kaidi Mikkus tõi SV panusena välja, et riik hakkas huviharidust toetama. Siiri Sisask ja kogu meeskond on selle heaks kõvasti selgitustööd teinud.
„Ka meie osa on selles, et teema olulisusest on aru saadud,“ nõustus Siiri Sisask. Saagu Valguse tegevus sai alguse 1998. aastal, kui hakati tegelema alavalgustatud klassiruumidega. Siis oli koguni 80% Eesti koolidest alavalgustatud. „Ma enam ei mäleta, kui palju koole abi said, aga ühiskond mõistis, et see on oluline teema. Täna ei tohiks Eestis olla enam ühtki alavalgustatud kooli. Teavitamine oli hästi õnnestunud, meil oli tuhandeid toetajaid. Harju Elekter oli esimesi, kes tuli abi pakkuma.“
Raplas avati Saagu Valguse keskus 2011. aastal. Siiri sõnul liitis see paljusid: „Suhtlemine oli meeletu, mis aastate jooksul toimus. See nõudis tahet, energiat, meeskonda. Ma ei häbene öelda, et see oli ränk töö. Ilma meeskonnata ei saa seda teha. Need vabatahtlikud, keda täna laval tänasime, on olnud selle ettevõtmise püha hing, kes on panustanud oma aega suurest südamest ja heast tahtest. Kõik need igapäevatööd, millest me koos läbi tulime, see on tohutu kogemus.“
Mitmestki jutuajamisest koorus välja SV panus noorte hingede kujundajana.
„Usun, et lastest, kes on taibanud, et ühiskond on nende jaoks mingil ajahetkel toiminud, et nendest tulevad kunagi sarnaste asjade eestvedajad,“ ütles Siiri. Eelmisel aastal üks nooruk jõulupeol nuttis, et asjad pole enam samamoodi nagu siis, kui ta oli väike. Siiri soovitas tal ise millegi sellise eestvedajaks hakata ja lubas sel juhul appi tulla.
„Selliseid seoseid on väga raske paberile panna, aga me teame neid. Igaüks tunneb oma elu Saagu Valgusega seoses. Mina ka. Vaadates seda ilusat säraküünaldega torti, mis Alma tellis, oli ka meie tegevus teatud mõttes väga särav. Neid lapsi ja inimesi muidu siin ei oleks. Meie tegevus oli mitmeplaaniline ja ühiskonda ühendav – see, kellel on rohkem, saab aidata seda, kellel on liiga vähe. Ma olen kõigile annetajatele väga tänulik.“
Juba paari aasta eest muutus Saagu Valgus sihtasutuseks, mis tänaseks on muutnud ka nime. Siiri põhjendas, et Saagu Valguse nimega on läbi aastate olnud probleeme. Koolide valgustusega tegeledes sobis nimi hästi. Kui hakati toetama inimesi, nägid paljud selles seost kirikuga. Nüüd jätkub tegevus üle kogu Eesti juba väga suure meeskonnaga. Käivitumas on kolm katseprojekti, mille taga on ka sotsiaal- ja kultuuriministeerium, lastekaitse- ja tervishoiutöötajad.
„Mina ei ole enam nende eestkõneleja. Olen praegu veel nõukogu liige, aga astun ka sealt tagasi. Olen 20 aastat seda tööd teinud. Alus sihtasutusele on pandud, minu töö on tehtud. Kui kunagi tekib vajadus abi anda, võtan Saagu Valguse riiulist välja ja teeme edasi. Raplamaa on olnud minu jaoks suur õppetund. Sain siin aru, kui oluline on meeskond sellises töös, mis on nii haavatav. Pead olema oma tegevustes väga aus, oled oma tiimiga kogu aeg nagu elektriväljas, pead oskama ka neid kaitsta ja aidata. On oluline, millise ideoloogia lood. Meil see kõik toimis, aga me pidime kasvama suuremaks ja tekkiski sihtasutus,“ rääkis Siiri muudatuste vajadusest.
„Minu hinge jäävad täitma ilusad hetked lastega. Jään alati soovima head neile lastele, kellega meil on olnud isiklikum side. Küllap neist tulevad toredad inimesed ja ühel päeval meenutavad nemad oma lapsepõlve ja kujunemisaegu. Loodan, et neil oli meiega tore,“ lõpetas Siiri Sisask.
