Eesti koolide arengu รผle vรตib uhkust tunda. Koolimajad on valdavalt remonditud, รตppetรถรถ toimub รผhes vahetuses, รตppekeskkond on nรผรผdisaegne.
รpilastele vรตimaldatakse tasuta koolilรตuna, paljudes koolides ka hommikupuder ja klaas piima. PISA testide tulemused kinnitavad, et meie รตpilaste teadmised ja oskus neid rakendada on head. Eestit esindavate รตpilaste saavutused rahvusvahelistel konkurssidel osaledes on silmapaistvad. Seda kรตike tรคnu รตpetajate heale tรถรถle ja kodude tugevale toetusele รตpilase hariduspรผรผdluste tรคitumiseks. Kuid on ka valupunkte ja see teeb murelikuks.
Vรคhe lapsi, palju suletud koole
Laste vรคhesusest tingituna on koole suletud, muudetud, liidetud ning viidud รผhise juhtimise alla lasteaedadega. Sageli on liidetud รตppeasutused รผksteisest mitmete kilomeetrite kaugusel. Koolivรตrgus tehtud รผmberkorraldusi on รผsna palju, minu arvates ka sobimatuid, viies รผhtse juhtimise alla lasteaia ja pรตhikooli. Kui tulemuslikud on moodustatud รผksused, sellele annab vastuse aeg.
Koolivรตrgu optimeerimine pole aga veel lรตppenud. Maakonnakeskustes on valminud vรตi tegemisel moodsad, kuid ilma sportimisvรตimalusteta riigigรผmnaasiumid, et koondada keskhariduse รตppimisvรตimalus maakonnas รผhte kooli. Selliselt planeeritav koolivรตrk รผhe gรผmnaasiumiga keskuses tรคhendab maakonna teiste gรผmnaasiumite kaotamist ja vรตimaluste tunduvat kitsenemist keskhariduse omandamiseks.
2020. aastal rakendub plaan, mis nรคeb ette paljude, ka elujรตuliste gรผmnaasiumite sulgemise. Seda ajal, kui รผhiskonnas toimuvad kiired arengud annavad mรคrku, et XXI sajandil enam pรตhiharidusest ei piisa – ei ameti รตppimiseks, tรถรถkoha saamiseks ega elus toimetulekuks.
Igal vallal oma gรผmnaasium
Nรผรผd, kui omavalitsused on saanud suuremaks ja omavad rohkem vรตimekust, suudavad nad enam panustada ka haridusasutuste arengusse. Areneva, jรคtkusuutliku valla teeb tuntuks gรผmnaasium. Gรผmnaasium on paikkonna arengu eeldus ja tulemus. Pole oma gรผmnaasiumi, pole ka tugevat valda.
Olen mรตelnud, milline saab olema Rapla ilma seni omavalitsusele kuulunud kahe tugeva gรผmnaasiumita? Ja milliseks kujuneb maakonnakeskuses avatud riigigรผmnaasiumi staatus?
Gรผmnaasiumid Kohilas ja Mรคrjamaal peavad sรคilima, see on paikkonna vajadus ja elanike tahe. Valimised lรคhenevad, nรคeb, mida lubavad erakonnad, milline on nende hariduse arengustrateegia ja nรคgemus gรผmnaasiumi avamise, sulgemise ja suuruse kohta.
Mรคrjamaa identiteedi kujunemisel on olnud mรครคrav 1946. aastal tรถรถd alustanud keskkool, mis vรตimaldas piirkonnas elavatel lastel omandada keskhariduse. Selles maanurgas on see ainus gรผmnaasium ka tรคna. Mรคrjamaa gรผmnaasium oli 2018. aasta riigieksamite tulemuste pรตhjal maakonnas parim ja eesti keele riigieksami keskmise tulemusega 72,2 koolide รผleriigilise edetabeli tipus. Kรตrge 13. koht on kvaliteedi nรคitaja, mis kinnitab Mรคrjamaa gรผmnaasiumi tugevust.
Kiirelt areneva piirkonna vรตlud ja valud
Kohila vald alustas 2018. aastal koolihoonele juurdeehitise rajamist omavahenditest, ilma riigi toetuseta. Kohila vald on kiiresti arenev paikkond, kuhu tahetakse tulla elama. Laste kasvatamiseks ja arenguks on Kohila paljude vรตimalustega, turvaline, Tallinna lรคhedane vald. รpilaste arv kasvab. Juba aastaid on esimesse klassi รตppima asuvate laste arv saja piires ja รตpilaste koguarv รผletanud 900 piiri. See rรตรตmustab. Kool vajab laienemist, kuid selleks puudub riiklik toetus.
Vรคga kahju, sest samas jรคtkub riigil vahendeid riigigรผmnaasiumite ehitamiseks maakonnakeskustesse ja gรผmnaasiumist pรตhikooliks muudetud koolide tarbeks. Lubatud tugevaid pรตhikoole gรผmnaasiumiosast loobunud koolidest aga ei ole saanud.
Valla teeb tugevaks gรผmnaasium โ sellisel arvamusel ollakse Kohilas. Haridus รผhisosana puudutab kรตiki eluvaldkondi ning panustamine haridusse tรคhendab panustamist kogu valla arengusse. Nii areneb kool ja areneb vald.
Tunda on ebavรตrdset kohtlemist. Raha on, see pole kuhugi kadunud. Raplasse rajati sealse volikogu tahtel riigigรผmnaasium, kuigi seal toimisid hรคsti kaks tugevat ja omanรคolist gรผmnaasiumi. 900 รตpilasega Kohila gรผmnaasiumi รตppekorpuse renoveerimiseks aga vahendeid ei leitud. Senine finantside jagamise otsus paneb koolid ebavรตrdsesse olukorda ja see teeb haiget. Arvan, et riigigรผmnaasium maakonnakeskuses ei ole igale piirkonnale hea lahendus ning riigile tervikuna ka mitte vajalik. Usku ei tee tugevaks mitte katedraal keskuses, vaid paljud kirikud ja palvemajad maakohtades. Maapiirkonnad tuleb hoida elus ja koole tuleb hoida tรถรถs. Kool on paikkonna elujรตu allikas.
Elu ise on kinnitanud, et anne kerkib esile nagunii, olenemata sellest, kus รตpitakse – kas Tallinnas, Raplas vรตi Kohilas. Nรคiteks Eesti Teaduste Akadeemia president, akadeemik Tarmo Soomere on lรตpetanud Kohila keskkooli ja Tallinna Tehnikaรผlikooli endine kauaaegne rektor Andres Keevallik on Rapla keskkooli vilistlane.
Kui kellelgi pole aega
Eesti koolihariduse suur probleem ja valupunkt on liiga paljude noorte koolist vรคljalangemine ja haridustee katkemine. Kui 100 aastat tagasi jรคi kool pooleli, polnud see suur probleem, sest tรถรถd vรตis leida pรตllumajanduses. 50 aastat tagasi vรตis haridustee pooleli jรคtnud noor minna vabrikusse tรถรถliseks. Tรคnasel pรคeval tรคhendab koolist vรคljalangemine aga tรถรถtuks jรครคmist ja see on probleemiks kogu รผhiskonnale.
Koolist vรคljalangemise pรตhjuseid on mitmeid, kuid lรตpuks taandub kรตik suhtlustasandile. Lapsevanemate tรถรถga hรตivatusest, seda sageli kodust kaugel, ja klassijuhatajatรถรถ vรคhesest vรครคrtustamisest tingituna pole aega last kuulata ei kodul ega koolil. Ei olda kursis lapse tegevusega ega teata, millest ta mรตtleb. Laps aga kurdab, et temast ei hoolita ja otsib mรตistmist mujalt.
รpilaste koondumine suurtesse keskustesse ja koolidesse vรคhendab kogukonna mรตju lapse kasvatamisel ning loob hea pinnase anonรผรผmseks jรครคmisele. Siit saavadki alguse koolist puudumised ning sageli ka seadusevastased teod. Et kasvatada รผht last, selleks on tarvis tervet kรผla. See vanarahva tarkus peaks kehtima ka tรคna.
Kool on suur, kui enam ei tunta ega teata รผksteist. Suur on kindlasti 700-800 รตpilasega kool. Vรครคrtuskasvatusele rohkem tรคhelepanu vรตimaldava kooli suurus oleks 350-400 รตpilast. Sellise suurusega koolis tunnevad kรตik kรตiki ja ka direktor tunneb oma kooli kรตiki รตpilasi ja teab, millega nad tegelevad.
รleminek neljandast klassist viiendasse on รตpilasele keeruline ja raske. Mida kauem (1.-6. kl) on lapsel teda hรคsti tundev ja hooliv oma klassiรตpetaja, seda enesekindlamaks kasvab laps ning รผleminek kolmanda kooliastme 7. klassi on juba lihtsam. Usun, et vรคiksem kool ning klassijuhatajatรถรถ vรครคrtustamine on asjad, mis aitaksid pidurdada vรคljalangemist pรตhikoolis.
รpetajad, kust teid leida?
Ministeerium on tulnud vรคlja mitme ootamatu ettepaneku ja algatusega. Olgu see eesti keele kirjaoskuse, gรผmnaasiumisse astumiseks vajaliku keskmise hinde vรตi pรตhikooli lรตpueksamite kaotamise kohta. Nende ettepanekute varju on jรครคnud kรตige olulisem โ รตpetajate uue pรตlvkonna ettevalmistamise teema. Sellest on kรผll rรครคgitud, kuid lahendust pole saadud/leitud.
รpetajaskond vananeb, noored ei tule kooli. Eesti koolis tรถรถtava รตpetaja keskmine vanus lรคheneb 50 eluaastale, iga kuues รตpetaja on 60-aastane vรตi vanem. Tรถรถle asunud noortest รตpetajatest 45% ei vasta รตpetaja kvalifikatsiooninรตuetele. Selline olukord on murettekitav.
Kas hea รตpetajaharidusega pensionรคrist pedagoog on suuteline koolis tรถรถtama kuni 70. eluaastani vรตi kauemgi? See pole normaalne, aga tรคna aitab pensionรคrist รตpetaja leevendada kaadrinappust.
รpetajatepuuduse leevendamiseks leitakse muidki lahendusi. Nรคiteks anda รผhes koolis kolme pรคevaga 24 tundi, siis jรคrgmisel pรคeval 8 tundi teises koolis ja nรคdala viimasel tรถรถpรคeval 8 tundi kolmandas koolis. Kokku tohutu tรถรถkoormus ja suurem palganumber, kuid mis hinnaga ja millised on sellise tรถรถ tulemused? Koolijuhil pole aga valikuid, tuleb olukorraga leppida, teha muudatused tunniplaanis, rahustada kolleege – รตpetaja on nรผรผd olemas, tunnid saavad antud. Ka seda vรตib nimetada optimeerimiseksโฆ
On lootust
Samas vรตib mรคrgata รผhe valupunkti esimesi paranemismรคrke. รpetajate tรถรถtasu tรตus eelmisel ja รผle-eelmisel aastal on mรตjunud soodsalt, see on pidurdanud ja lรผkanud edasi mรตnegi รตpetaja soovi tรถรถlt lahkuda, mis aga ei tรคhenda veel huvi kasvu รตpetajatรถรถ vastu. Riigi keskmisest palgast kรตrgem 20% palgalisa on veel puudu.
Direktorite palgatรตus ei ole kรคinud รผhte jalga รตpetajate palgatรตusuga ja koolitรถรถle pรผhendunud juhi leidmine on keeruline. Koolijuhtide kaadri tugevdamise eesmรคrgil on plaanis alustada direktori kui koolikultuuri kujundaja tรถรถ tulemuslikkuse hindamist. Hindamise vajalikkuse รผle vรตib vaielda, kuid eesmรคrk on saada koolijuhiks tegus ja koolitรถรถle pรผhendunud inimene. Kuid milliseks kujuneb motivatsioonipakett, et selliseid juhte leida?
Kooli areng ja koolijuhi tegutsemine arengu eestvedajana vajab laiemat ja รผldisemat tรคhelepanu. Koolijuhi tรถรถ peab olema nรคhtav ja hรคsti tasustatud.
