Raplamaa Sõnumid on traditsiooniliselt, ehkki mitte paaril viimasel aastal, esitanud aasta lõpus kaks küsimust maakonnas tuntud inimestele. Seekord vastasid küsitlusele omavalitsustegelased, ettevõtjad ja kultuuriinimesed.
Piret Minn, Rapla vallavanem
2018. a jään kindlasti mäletama, sest see oli minu professionaalse elu restart ja tähtis verstapost: siiani toimetasin eraettevõtluses väljakutseid vastu võttes, nüüd on võimalus sama teha n-ö skaala teises otsas, avalikus sektoris.
2019. a ootan rohkem stabiilsust nii maailmas, valla arengutes kui ka enda elus. Rapla valla ees seisavad mitmed olulised otsused ja arengud, millele tuleb hoog sisse saada – Rapla gümnaasiumi kujunemine valla hariduselu eduloo jätkuks, Juuru koolimaja plaanipärane renoveerimine, valla hooldekeskusega edasiliikumine, Tammemäe ja lauluväljaku uus kuub, vallaüleste ühtsete juhtimis- ja majandamispõhimõtete väljatöötamise jätkamine jne. Ning kõige selle juures tuleb vallavalitsuse meeskonnal valmis olla avanevateks välisteks kaasrahastusvõimaluste realiseerimiseks omaosaluse näol. Ja ma olen kindel, et see loetelu ei ole täielik ega lõplik …
Heiki Hepner, Kohila vallavanem, ROL-i esimees
Vallavanemana jään 2018. aastat meenutama kui suurte investeeringute aastat. Niipalju erinevate objektide ehitamist korraga pole Kohila vallas varem olnud. See on toonud nii rõõmu kui ka töömuresid. Raplamaa Omavalitsuste Liidu esimehena saan tõdeda, et maavalitsuse asendamine on läinud valutult. Neli valda suudavad teha koostööd ja otsuseid konsensuslikult vastu võtta. Põhjust rõõmustamiseks annab aasta lõpus heakskiidu saanud maakonna arengustrateegia. Raplamaal on perspektiivi ja potentsiaali. Ja kindlasti jäävad meelde ilus pikk lõunamaine suvi ning valged jõulud.
Soovin, et 2019. aasta läheks meie kõigi eluraamatutesse kui hästi elatud aasta, kus oleks piisavalt keha- ja vaimukultuuri, tööd ja töökust, kohusetundlikkust ja ühtehoidmist, isamaalisust ja palju armastust.
Varri Väli, Kehtna valla arendusnõunik
Mulle kui eestlasele oli 2018 eelkõige Eesti riigi 100. sünnipäeva aasta. Kehtna vallas meenub sellega seoses ühine linnumajade ehitamine kõikides koolides ja lasteaedades, mille tulemusel valmistati valla parkidesse üle saja pesakasti. Mööduv aasta oli proovikiviks uutes piirides omavalitsustele ja Raplamaale, kes pidi hakkama saama ilma maavalitsuseta. Väga suurt rõõmu tegi Ott Tänaku ja Martin Järveoja võimas esinemine autoralli maailmas, mis kindlasti tõi Eestile palju ülemaailmset tuntust juurde.
2019. aastalt ootan ilusat suve, aga samas ka põllumeestele head saagiaastat. Loodan uusi ja kiireid arenguid Kehtna vallas ja Raplamaal. Ootan suuri üllatusi Eesti sportlastelt ja häid etendusi Eesti teatritelt.
Triin Matsalu, Märjamaa abivallavanem
2018. aasta oli väga töine ühinemisjärgne ühtesulandumise aasta. Ma arvan, et me saime sellega väga hästi hakkama. Aasta lõpp ei läinud küll ootuspäraselt, aga aasta jooksul sai valla uus arengukava tehtud ning leppisime kokku olulistes investeeringutes (Märjamaa lasteaia Pillerpall rekonstrueerimine ja spordihoone ehitus). Samuti loodi valla osalusega sihtasutus Märjamaa Valla Spordikeskus.
Uuel aastal loodan, et riigihangete tulemused tulevad ootuspärased ja kõik planeeritu jätkub. Samuti loodan, et ühinemisjärgne ühtesulandumine jätkub. Me küll ei tea, mida toob poliitiline seis pärast vallavanema umbusaldamist, aga ma loodan, et olukord stabiliseerub.
Anneliis Kõiv, loomehing ja kultuurikorraldaja
Aasta 2018 oli kojujõudmise ja tänumeele aasta. Olgugi et möödunud aasta algus tõi kaasa mulle kaks hingeminevat tunnustust (Kultuuripärl ja Kohila valla teenetemärk), jääb seda aastat minu elulukku kuldsete tähtedega kirjutatuna see, et jõudsime lõpuks koju. Päris oma koju, Mäe-Kõivule. Lugematu hulk rõõmuhetki, aga ka meeleheidet, pettumist ja abituse ja altveetud olemise tunnet mahub selle, minu päris oma maja valmimise loosse. Lõpuni valmis ta veel pole, aga juba üsna kobedaks on ta saanud tänu suurele sõprusele, perele ja südameheadusele. Tänu imelistele inimestele on nüüd meie uks avatud kõigile sõpradele ja tuttavatele ja kui tahad … koputa julgesti! Lisaks on siin pööningul juba esimesed LoovusLaborid ja kontserdid toimunud ja see teeb mind ütlemata õnnelikuks. Meil on siin käivitunud HeaOluVabrik.
Kui vaatan uude aastasse, siis tean, et saate tulla jaanuaris kontserdile, veebruaris minu esimese luuleraamatu esitlusele ja taas kontserdile, kus sedapuhku kõlamas minu sulest ilmunud laulud. Kohtume kindlasti ka mängumurul, kui aeg on küps selleks, et taas kord mängurahva kokkutulek lasteprojektis “Mäng on väikese inimese töö” saaks toimuda. Muidugi pean käima ka tööl ja mul on taas vedanud, et saan teha nii põnevat tööd, kui seda on ühe rahvusvahelise gümnaasiumiosa juhtimine. Kui tekkis huvi mind ja mu kodutalu kaeda, siis tea, et juba jaanuari 19. päeval annavad eesti ühed paremad jazzmuusikud siin kontserdi. Ja mina teen kodukohvikut. Tõotab tulla taas üks kirev aasta.
Heli Lints, Märjamaa valla kultuurinõunik
2018. aasta oli minu jaoks suur muudatuste aasta. Vahetasin töökohta (30 aastat Kivi-Vigala rahvamaja juhatajana on nüüd minevik) ja lisaks võtsin vastu suure väljakutse olla 2019. aastal toimuva XXVII laulupeo ja XX tantsupeo Rapla maakonna kuraator. Kõige võimsama kultuurilise elamuse sain Eesti Rahvamajade Ühingu korraldatud suvelavastusest “Mälutempel” Toris. Loomulikult jääb meelde ka see imeline soe suvi, mis minule ideaalselt sobis.
2019. aasta on kuulutatud laulu- ja tantsupeoaastaks. Peo juhtmõtteks on “Minu arm”. Nende sõnade tähendust teame ja tunnetame me kõik. Olen juba eelseisva peo lummuses. Lisaks suurele peole liigub Raplamaal 7.-9. juunil laulu- ja tantsupeo tuli. Kõigil raplamaalastel on võimalus saada osa tule teekonnast. Ootan jällegi sooja suve.
Anne Ummalas, Kehtna kunstide kooli juhataja
Aasta 2018 oli väga tormiline ja seda igas mõttes. Minu töö poole pealt olen oma Kehtna kunstide kooliga rahul. Meie filiaal Järvakandis ja klaasikunsti huviala töötab hästi. Uus asi meile oli digikunsti ring nii Kehtnas kui ka Järvakandis, ka see ring töötab hästi ja oleme saanud käima juba kaks vanusegruppi. Igapäevane töö lastega on tore ja õpetajad rõõmsad, meie lõpetajate näitus Rapla keskraamatukogus oli väga ilus ja jõulukontsert armas – need on alati õppeaasta tipud, mille nimel palju pingutame.
Olen ka palju vabatahtlikku õhinapõhist tööd teinud. Selle poolest kõige suurem on Kehtna laululava, mis valmis sügisel ja on tõesti suur asi, sest Kehtnas välilava ei ole oma paarkümmend aastat juba olnud. Tulge nüüd kõik oma bändidega meile esinema!
Minu teine armas seltsike, Raplamaa Perenaiste Selts Pauliine andis välja novembri lõpus Rapla kihelkonna kindakirjade mustrikogu. Selle üle on mul küll väga hea meel, et see lõpuks valmis sai. Juba mitu aastat olen kindaid uurinud ja kudunud ja nüüd on nad kaante vahel. Loodan väga, et uuel aastal saame seda jätkata järgmiste kihelkondadega ja meie kandi näputöö armastajad saavad oma käsutusse palju toredaid mustreid just meie kandi pärandist.
Uuelt aastalt ootan, et oleks rohkem rõõmu ja aega. Või tarkust võtta aega. Ootan, et oleks inspiratsiooni, see tõstab tuju ja ka kõige raskemaid töid on tore teha, kui sinu ümber on inspireeritud inimesi, kellega koos saab toimetada. Pauliinedega lõpetame suvel kaheaastase rahvarõivakooli ja siis teeme suurema ülesastumise ja kutsume kõiki rahvarõivaid tuulutama.
Pärt Uusberg, helilooja ja koorijuht
2018. aasta on olnud minu jaoks erialaselt vägagi põnev ja muljeterohke. Meenub maikuus toimunud kammerkoori Head Ööd, Vend 10. aastapäeva kontsert, kus toimus minu “Missa Tagore” esiettekanne; ühtlasi sai juhatatud Arvo Pärdi “Te Deumi”, mis kroonis minu magistrieksamit-kontserti kooridirigeerimise erialal. Suvel oli võimalus juhendada oma loominguga naiskooride ateljeed rahvusvahelisel koorimuusikafestivalil Europa Cantat, mis toimus esmakordselt Eestis.
Põnev oli ka kuuluda erinevate koorikonkursside žüriidesse: kevadel Eesti Naislaulu Seltsi naiskooride võistulaulmine ja Eesti Kammerkooride Liidu festival ning sügisel Lätis Jurmalas koorifestivalil Baltic Sea Choral Festival. Teist poolaastat jään mäletama seonduvalt seni ühe oma kõige mahukama teose kirjutamisega, just koosseisult: segakoor ja sümfooniaorkester. Sisuliselt täitis selle teosega tegelemine minu jaoks terve poolaasta septembrist jõuludeni.
2019. aasta on minu vaatenurgast eelkõige laulupeo-aasta. Ootan põnevuse ja ka teatava ärevusega 2019. aasta suvel toimuvat juubelilaulupidu, mille puhuks kirjutasin ühendkoorile teose “Igaviku tuules”, mida on ühtlasi võimalus ka ise juhatada, mis omakorda tähendab seda, et alates jaanuarist ootavad mind ees kümned proovid kogu Eestis, kulmineerudes juulikuus proovide ja kontserdiga laulukaare all.
Teisalt ootan eelmises punktis mainitud segakoorile ja sümfooniaorkestrile kirjutatud teose prooviprotsessi ning kontserti. Teos sai kirjutatud Tartu Ülikooli kollektiividele (kammerkoor, meeskoor, naiskoor ning sümfooniaorkester) tähistamaks sellist tähtpäeva nagu Tartu Ülikool rahvusülikoolina 100! Teose ettekanded peaksid olema 2019. aasta novembri lõpus, detsembri algul.
Tiina Valk, Salutaguse Pärmitehase juhataja
Oli tegus aasta. Investeerisime 2017/2018 uude pakkehoonesse ja -seadmetesse ligikaudu 4 miljonit eurot ja alustasime seadmete käivitamisega ning töötajate ümberõppega. Ettevõte sai mitme olulise tunnustuse osaliseks: Raplamaa parim ettevõtja 2017 kategoorias “Töötaja sõber”, konkurentsivõime edetabelis 2018 pälvisime toiduainetööstuse ettevõtete edetabelis 3. koha ja Creditinfo Eesti AS poolt väljastatud sertifikaadi krediidireiting A taseme kohta aastatel 2013-2017. Toetasime kohalikku sporditegevust, sh Kohila Lallemand Discgolfi Pargi rajamist. Selle pargi tegevus pälvis Raplamaa terviseteo auhinna.
2019. aastal on eesmärk veelgi laieneda ja investeerida uutesse seadmetesse. Põhirõhk on suunatud keskkonda ja töötajatesse. Eesmärk on pakkuda tööd ja konkurentsivõimelist palka kohalikele elanikele.
Sulev Mölder, Orgita Põld OÜ juhataja
2018. aastast jääb muidugi meelde see, et põllumajanduses oli see keeruline aasta. Nii pikka põuaperioodi pole vist olnudki. Laiemalt jääb meelde see, et oli EV100 ja sellega seoses palju üritusi ja rohkem tähelepanu meie riigile.
Uuelt aastalt ootan loomulikult seda, et selliseid ilmastiku katsumusi ei peaks enam üle elama. Põhjapanevaid muudatusi aga uus aasta ei too, väiksemad uuendused käivad kogu aeg mingil määral. Üldjoontes läheb meie riigil positiivselt. Meie inimeste elujärg on paranenud ja loodame, et sellel aastal läheb see niimoodi ka edasi.
Siret Elmi, Minna Sahvri juhataja
2018. aastat jään mäletama eelkõige erakordselt sooja suve poolest. Samuti oli sel aastal vähem rööprähklemist kui varasematel aastatel. Oli selline mõnusalt kulgemise aasta, kuidagi kõik sujus ja laabus.
2019. aastalt ootan samasugust sujuvat aastat. Minu uusaasta soovid on seotud perega. Soovin rohkem koosolemist ja koostegemist. Raplamaa inimestele soovin, et õnnetused ja pahad asjad meid ei tabaks, vaid läheks suure kaarega mööda. Olgem hoitud!
Mikk Merekivi, Jerwencato Bistro juhataja, pulmaisa jpm
2018. aasta oli kahtlemata üks väga põnev, väljakutseid täis hea aasta! Mina kui ettevõtja ning meelelahutaja seisin silmitsi paljude väljakutsete, tagasilöökide ning ohtrate eduelamustega ja seda kõike mõõdukalt ja vaheldumisi. Jagan enda aega väga paljude valdkondade ja tegevusalade vahel ning üha enam tunnen, et miskit peaks ikka vähemaks jätma, ent ei suuda otsustada, mida.
Noortekeskus vajab juhatamist, Jerwencato bistro samuti, pidusid ja pulmi on rohkem kui kunagi varem ja lisaks sellele veel hobid, millest samuti raske loobuda. Õnneks on mu kõrval tohutult toetav ja armastav pere, kelleta jääks pooled asjad tegemata. Olen neile palju võlgu. Eelkõige just aega, koosveetmise aega.
Aastalt 2019 ootan, et meil oleks rohkem aega olla perega koos ja elada normaalset pereelu. Loodan, et meie pereprojekt nimega Jerwencato Bistro tuleks omadega toime ja pakuks rohkem rõõmu kui muresid. Loomulikult ootan väga juba suve, et minu lemmiktöö ja lemmikhobi ehk pulmahooaeg juba algaks ning kulgeks kenasti ja saaksin pulmaisana pakkuda sadadele pulmakülalistele ja noorpaaridele elamust ning meeldejäävat pulmaprogrammi. Loodan, et elu meie kodumaal jätkub ikka rahus ja elaksime edasi õnnelikul ajal, õnnelikus kohas.
Küsis Mari Tammar
