Eelmine nädal pandi Rapla keskraamatukogus küünlakaartide meisterdamisega Katrin Grichini juhendamisel punkt projektile “Kunst raamatukokku”. Raamatukogu kultuurikorralduse spetsialisti Age Tekkuga tegime väikese ülevaate projekti sündmustest.
Projekti idee tekkis Tallinna keskraamatukogul, kes soovis EV100 raames pakkuda maakondade raamatukogude noortele vanuses 14-26 võimalust tuua või vahendada kunsti raamatukokku. Eesmärk oli, et iga maakond teeb ühe projekti, mille eestvedaja on kas maakonna keskraamatukogu või mõni suurem raamatukogu. Eelistati seda, et üks raamatukogu korjas kogu maakonnast kokku soovid projekti läbiviimiseks.
Tekku sõnas, et Rapla maakond sai projektile rahastust natukene üle 1000 euro. Maakonna peale võis maksimaalselt saada 1200 eurot ja projekt nägi ette, et pool sellest pidi minema inventari jaoks ja pool ürituste korraldamiseks. Raplas osteti inventari summa eest graafikalaud, mida saab edaspidi kasutada laenutusosakonnas teenusena. Märjamaa raamatukogu sai oma interjööri sobivad pildiraamid. Osa pildiraame läksid ka näituse “Mina näen nii” parimate tööde autoritele auhinnaks. Ehk õpilased said oma tööd raamituna.
Ülimenukas koomiksite töötuba
Kõige rohkem sündmusi ja näitusi oli Raplas, järgnesid Märjamaa ja Kohila raamatukogu. Kehtna vallast oli esindatud Järvakandi raamatukogu oma näitusega „Minu klaas”.
Projekti kõige populaarsemaks ürituseks kujunes Joonas Sildre koomiksite töötuba. “Koomiks on täitsa omaette kunstiliik ja noorte hulgas populaarne. Ja mitte ainult noorte hulgas. Sildre ise lasi just Arvo Pärdi uue koomiksi välja. Nii et täitsa tõsistel teemadel on koomikseid,” sõnas Tekku.
Kuigi projekt oli suunatud teatud vanusele, tulid koomiksite töötuppa Raplas ka 11-12-aastased ja nooremadki. Kolm poissi olid Tekku sõnul tõelised fännid.
Sildre õpetas noortele koomiksite keelt, mis sümboleid kasutada ja kuidas emotsiooni edasi anda. Seda saab ka kodus ise proovida, joonistades näiteks kurba, vihast, rõõmsat või uhket A-tähte. Arutelust Tekkuga sündis ka mõte, et koomiksitest võiks järgmisel aastal lausa teavikute näituse teha.
Sildre töötoad olid lisaks Raplale ka Kohilas ja Märjamaal ning Kehtna kunstikool kutsus teda esinema. Töötoas kasutatud graafikalaud jääb ka edaspidi Rapla raamatukokku ning nii mõnigi lapsevanem olevat juba uurinud, kas selline töötuba hakkab olema iga nädal. Tekku sõnul ei saa nad seda lubada juba seetõttu, et neil on ruumipuudus. Keskraamatukogu tahaks omale eraldi laste- ja noortenurka ning nutituba, kuhu peale graafikalaua tuleks ka teisi noortele huvi pakkuvaid seadmeid. Samuti võiks olla nii-öelda mälutuba, kus süstematiseerituna hoida näiteks seda materjali, mida Urve Ellandi Rapla linna mälestusi kogudes saanud on.
Noorte talentide kunstinäitused
Mitmes raamatukogus käis Kalmer Kaer oma maalitud kelladega ning Made Balbat muinasjuttude illustratsioonide näitusega. Balbati näitused tekitasid Tekku sõnul suuremat furoori. Näitus ise oli septembris ja seda käisid vaatamas õpetajad koos õpilastega. Lastele anti ka näituse põhjal ülesandeid lahendada.
“Kipub olema nii, et näitust külastatakse siis, kui seal on palju erinevaid autoreid. Autorite sugulased-tuttavad käivad vaatamas,” sõnas Tekku. Sellised mitme autoriga näitused olid Märjamaa muusika- ja kunstikooli ja Kehtna kunstide kooli õpilaste tööd ning näitus “Mina näen nii”, kus õpilased illustreerisid luuletusi. Sama formaati soovitakse järgmisel aastal teha juba kolmandat korda, kuna sellel näitusel olevad tööd on Tekku arvates tõeliselt emotsionaalsed ja ilusad. Raplas oli ka Ruumi ja Disaini õpilaste keraamikanäitus.
“Tore on see, et nii Kohila kui ka Märjamaa on oma noored kunstitalendid üles leidnud ja nende näitused teinud,” sõnas Tekku.
Kohilas oli 7. klassi õpilase Triinu-Liis Urgardi graafikanäitus ja Märjamaal 17-aastase Birgit Vahemetsa fotonäitus, Ilon Wiklandi nimelise noore kunstniku preemia laureaadi, 14-aastase Meeli Maria Viikma ning Maria Eliise Metsise tööde näitus. “Raplas on sellega natukene raske, siin ei ole otseselt sellist kunstikooli, kellega läbirääkimisi pidada,” lisas Tekku.
Päris tühjus Raplas noorte autorite osas siiski ei valitse. Tekku tõi välja Sander Ollema abstraktsed joonistused ja Laura Lainväe näituse “Kohtumised”. Alu raamatukogule pakkus aga oma töid näitusele sinna õppima tulnud, kuid varem Tallinnas kunstikoolis käinud tüdruk. See näitus ei olnud küll projekti osa, kuid innustas kaht õde, Rahe Mari ja Roosi Mari Reedet, kelle tööd on praegu raamatukogus üleval.
Projekt andis Tekku sõnul palju noorte autorite kontakte, kellega tulevikus saaks ja võiks koostööd teha. Kindlasti jätkab ka Järvakandi klaasikonkurss oma rida ning Kehtna ja Märjamaa kunstikoolide õpilaste tööde näitused on traditsioon, millega Rapla keskraamatukogu arvestab. “Üldse on suure saali näitusepind populaarne, järgmine aasta on praktiliselt täis. Vitriininäitused on need, mida võiks natuke rohkem olla,” lisas Tekku.
