Katuseraha – poliitilise manipuleerimise vahend

Üks osa riigieelarvest, sel aastal ligi 33 miljonit eurot, on saanud üldtuntuks Riigikogu katuserahana ja kuulub laialijagamisele konkreetsete poliitikute suva, mitte tegeliku vajaduse põhiselt. Erakondade suva kujundatakse umbes nii, et sinule anname summakese koolimaja fassaadi värskendamiseks ja tollele eraldame pakikese suure grilli muretsemiseks.
Muidugi on siin tegelikkust utreeritud, kuid liialdus ei ole suur. Küll on aga kindel, et nn katuseraha on sama juhusliku iseloomuga nagu lennukilt tehtud väetisekülv: kohati võib rahakiht olla üsna tüse, samas kõrval aga peaaegu olematu. Sõltub sellest, kui informeeritud ja mõjukad on jagamise otsustajad.
Need, kes raha saavad, kiidavad pealinnas istuvaid poliitikuid helduse eest ja ütlevad, et kui Toompea prouad-härrad poleks sekkunud, ei oleks nad niipeagi saanud raha ei koolimaja fassaadi ega külaplatsi grilli tarbeks. Ja nii võibki olla, sest kogu aeg on kohapeal midagi olulisemat teha.
Asi ei ole selles, et koolimaja ja külaplats ei ole tähtsad, vaid selles, et olusid tundes ei pruugi need olla kõige hädalisemad. Palju mõistlikum oleks, kui kõiki kohalikke rahaeraldisi juhiksid kohalikud volikogud. Kindlasti oleks Eestile tervikuna kasulikum, kui nn katuserahaks eraldatud 33 miljonit oleks lisatud omavalitsuste eelarvetele, kuigi niimoodi laialijagatult oleks see muidugi kaduvväike summa, kuid kehval ajal asi seegi.
Kahjuks jääb niisugune plaan aga kohe katki, sest ükski poliitik ei oleks niisuguse raha pihustamisega nõus – see raha oleks anonüümne ja nõnda täiesti mõttetu raiskamine!
Seega on tõestatud, et katuseraha jagamisest on tõsiselt huvitatud ainult poliitikud, nii need, kes istuvad Toompeal, kui ka teised, kes esindavad oma erakondi kohtadel, sest tänu rahajagamisele on kõigil neil võimalik hüüda: armastage meid, meie andsime ja tegime. Paraku, igas teises situatsioonis, kui tegemist oleks mõne lihtsa ametnikuga, oleks selline käitumine igasuguse vaidluseta tõlgendatav eheda korruptsioonina.
Rahvusvaheline korruptsioonivastane liikumine Transparency International (TI) on selgelt öelnud, et kui keegi tarvitab temale usaldatud võimu (võimalust raha jagada) omakasu eesmärgil (valimisel hääletama ärgitamiseks), on tegemist korruptsiooniga. Loomulikult on igasugune tõlgendamine sõltuv suuresti eetilistest tõekspidamistest. Kui Eestis arvatakse, et häälteostmine Riigikogu tasandil on OK, siis… Siis pole siin rohkem midagi rääkida.