2018. aastal registreeris politsei Rapla maakonnas 544 kuritegu. Võrreldes 2017. aastaga kasvas see arv 62 võrra. Jätkuvalt annavad enim tooni liiklusalased kuriteod ning lähisuhtevägivald.
Rapla politseijaoskonna juht Janno Ruus selgitas olukorda nii: “Kuritegevuse kasv on ennekõike tulnud vägivallajuhtumite ja liikluskuritegude arvelt. Vägivallajuhtumite kasv võrreldes 2017. aastaga oli 47 protsenti. Liikluskuritegude, millest põhilise osa moodustavad roolijoodikud, kasv oli 31 protsenti.”
Raplamaa Sõnumitel avanes võimalus istuda Janno Ruusiga laua taha ning rääkida Rapla politseijaoskonna eelmise aasta tegemistest, tulemustest ja politseistatistikast. Toome esiteks välja mõned põnevamad statistilised faktid. Rapla politseijaoskonna töötajad tegid 2018. aastal kokku 101 000 töötundi. Raplamaa 26 abipolitseinikku panustasid lisaks 3507 töötundi. 2018. aastal avastas Rapla politseijaoskond keskmiselt kümnest kuriteost seitse. Iga päev oli keskmiselt väljas 1,8 patrulli ning nad reageerisid keskmiselt neljale väljakutsele.
“Neli väljakutset ööpäevas võib tunduda väike number, aga nende teenindamise aeg varieerub. See võib kesta poolest tunnist kuni kaheksa tunnini. Ühe liiklusõnnetuse puhul olid patrullpolitseinikud sündmuskohal üle kaheksa tunni,” rääkis Ruus. Prokuratuuri saadeti eelmisel aastal 374 kriminaalmenetlust.
1260 kiiruseületamist
Omajagu oli tööd ka teenindussaalil, kus väljastatakse isikutunnistusi. Alates 2017. aasta sügisest tegutseb see Rapla riigimaja asemel samas majas Rapla politseijaoskonnaga aadressil Savi 2. Klienditeenindajad said 2018. aasta jooksul 12 006 isikutunnistuse taotlust, mida on võrreldes 2017. aastaga 46% rohkem. Üks koormuse suurenemise põhjus on see, et osa pealinna inimesi kasutab ära head ühistranspordi ühendust Raplaga ning tuleb siia dokumenti taotlema. Raudteejaamast on lühike maa jaoskonnani jalutada ning Ruusi sõnul on pealinlaste seas levinud teadmine, et Raplas on lühemad järjekorrad.
Väärteorikkumisi fikseerisid politseinikud eelmisel aastal 2603. “Kui rääkida väärtegudest, siis domineerivad liiklusalased eksimused, mida avastati 2178. Sellest lõviosa moodustavad kiiruseületamised, kokku 1260. Politsei põhirõhk lähebki põhiliselt prioriteetsete rikkumiste väljaselgitamisele. Need on rikkumised, mis võivad lõppeda traagiliselt. Üks nendest on kiiruse ületamine. Sama on ka kõrvalised tegevused, näiteks sõiduki juhtimise ajal nutiseadme kasutamine, aga ka sõiduki juhtimine juhtimisõigust omamata või sõiduki juhtimine joobeseisundis.
Jalakäijate puhul on ohtlik pimedal ajal ilma helkurita liikumine. Oluline on olla nähtav ja kasutada turvavarustust. Liikluses on palju ohte ja seetõttu tuleb olla tähelepanelik. Väärtegudest tegelesime veel avaliku korra rikkumistega ja pisivargustega kauplustest.”
Lähisuhtevägivald
2018. aasta kõige häirivam probleem Raplamaal oli vägivald. Küll aga mitte vägivald tänavatel, vaid lähisuhtevägivald. Kõikidest vägivallakuritegudest 58 protsenti pandi toime eluruumides. Ainult kuus protsenti nendest kuritegudest toimusid tänavatel. “Lähisuhtevägivald on jätkuvalt probleem. Eelmisel aastal alustasime 107 kriminaalmenetlust, mis olid seotud kehalise väärkohtlemisega. Lähisuhtevägivallaga seotud väljakutseid oli kokku 304. 95 juhul alustati kriminaalmenetlust,” rääkis Ruus.
Juhtumite kasv on suur, kuid kui vaadata lähemalt, tuleb välja, et märkimisväärne osa nendest väljakutsetest laekus viiest-kuuest perest. Ruus tõdes, et need ongi keerulised probleemid, mille lahendamisega ei tegele politsei üksi, vaid selleks on loodud võrgustikud, kuhu kuuluvad partnerid erinevatest valdkondadest. “Tegeleme nende probleemidega ja otsime häid lahendusi ka tänavusel aastal, kuid lihtsaid ja kiireid lahendusi siin ei ole,” ütles Ruus.
Teine raske teema oli liiklus. 2018. aastal hukkus Raplamaal liikluses kaheksa inimest. Nendest kuue puhul oli suur osa alkoholil. Tegemist oli kas joobes juhiga või ühel juhul ka joobes jalakäijaga. Neli inimest hukkus seetõttu, et nad ei kasutanud nõuetekohaselt turvavarustust. Natuke helgem pool on ehk see, et 2018. aastal oli liiklusõnnetustes kannatanuid 21 võrra vähem kui 2017. aastal.
Joobes juhte tabati eelmisel aastal Raplamaa teedelt 243. Murettekitav on see, et nendest 105 puhul oli joove sedavõrd suur, et tuli alustada kriminaalmenetlust. Sõiduki juhtimise ajal käed vabad seadmeta mobiiltelefoni kasutajaid fikseeriti kokku 117. Alaealised panid eelmisel aastal toime 161 väärtegu. Nendest 57 olid alkoholiseaduse rikkumised, 27 tubakaseaduse rikkumised ning 7 avaliku korra rikkumised.
“Taastava õiguse rakendamisega on alaealiste osas väärteokaristuste arv vähenenud. Fookus on suunatud tekitatud kahju heastamisele ja noore inimese toetamisele. Vajadusel suuname esmakordsed rikkujad tugiprogrammidesse. Karistus määratakse alles siis, kui muud vahendid enam ei aita,” rääkis Ruus.
Harjumaa jõuk
Rapla politseijaoskond võib eelmisse aastasse kirjutada ka mitu töövõitu. Alustada võib 2018. aasta lõpust, kui nabiti kinni viiest-kuuest mehest koosnenud varaste jõuk, kes tungis seitsmesse suvilasse Aespa piirkonnas Kohila vallas. Pärit on nad Harjumaalt. Tabamisele aitasid kaasa näiteks kodudesse paigaldatud valvekaamerad.
“Tehnika on jõudnud kodudesse ja tänu sellele saime ühe niidiotsa jõugu tabamiseks,” rääkis Ruus. Hetkel on Aespa piirkonnas jälle rahulik. “Sõnum varastele on lihtne, sinna piirkonda ei ole mõtet vargile minna. Seal on hooliv kogukond ja teid märgatakse. Koostöö politsei, kohalike elanike ja vallavalitsuse vahel on selles piirkonnas väga hea,” sõnas Ruus.
77 kelmust
Veel üheks töövõiduks võib Rapla jaoskond pidada seda, et käesoleva aasta alguses saatis uurija prokuratuuri väga mahuka kriminaalasja, mis koosneb 77 kelmusest. “Peategelane” on selles episoodis noormees, kes pani kelmusi toime Tallinnas, Tartumaal ja Raplamaal, pettes inimestelt raha välja. “Kelmid on teatavasti osavad inimestega manipuleerijad. Igal inimesel on õigus võtta aega ja rahulikult mõelda, kui talle tehakse pakkumine. Toon näite. Kui jope maksab poes 200 eurot ja keegi pakub seda internetis müüa 20 euro eest, siis on see signaal, et asi ei ole õige. Mõned inimesed tellivad neid kahjuks mitu tükki ja raha maksavad samuti ära. Kaupa aga kätte ei saada,” rääkis Ruus.
Veelgi murettekitavam on tema sõnul see, kui inimesed on heauskselt valmis jagama oma isikutunnistust, PIN-koode ja paroole. Varem mainitud 77 kelmust olidki just sedalaadi. Toime pandi need näost näkku suhtlemisel. Kannatanu andis kelmile oma ID-kaardi ja kurjategija võttis kannatanule tema teadmata kohustusi. Politsei töö tulemusena jõuab see kelm peagi kohtu ette.
Numbrimärgid
On ka juhtumeid, millega Rapla politseijaoskond on mitu aastat tegelenud, ent seni veel tulutult. Rapla piirkonnas tegutseb varas, kelle sihtmärkideks on autode numbrimärgid. “Teda ei ole me seni veel kahjuks tabanud,” sõnas Ruus. Ta lisas, et selle probleemi lahendamine on seatud endale prioriteediks.
Kuid miks üldse numbrimärke varastada? “Sellel asjal ei ole mingit loogikat. Kahtlustame, et tegemist võib olla haige inimesega, kleptomaaniga,” rääkis Ruus. Kolme aastaga on Rapla linnast ja lähimatest asulatest varastatud üle saja numbrimärgi.
Karmani parkla
Ühe aktuaalse probleemina kerkis 2018 lõpus üles ööklubi MadHouse ja haigla öörahu. Nendel õhtutel, kui ööklubi on avatud, rikuvad parklas lärmavad inimesed haigla patsientide öörahu. „Ööklubi on inimestele vajalik meelelahutusasutus ja ka haigla on vajalik asutus. Enamjaolt ei ole tegemist ööklubi klientidega, pigem nendega, kellel ei ole mingil põhjusel sinna asja. Politsei käib küll lärmajaid korrale kutsumas, kuid alati sellest ei piisa,” sõnas Ruus.
Probleem ei ole küll pidev, kuid tegeleda sellega tuleb, sest kõikidel on õigus avalikule rahule. “Meil on kokkulepe, et politseipatrull liigub selles piirkonnas ööklubi lahtioleku ajal, et rikkumisi ennetada.”
Janno Ruus rääkis lõpetuseks: „Kokkuvõtvalt võib 2018. aastat pidada kordaläinuks, kuna oli palju huvitavaid ja õpetlikke kohtumisi meie partneritega ja kogukondadega, kust saime kasulikku tagasisidet. Raplamaa on täna turvaline koht elamiseks ja töötamiseks. Üheskoos ja uute lahendustega saame enda elukeskkonda veelgi paremaks muuta.
Oluline on probleemide ennetamine ja koostöö. Politsei jätkab ka 2019. aastal avatud ruumi meetodil arutelusid. Sellel aastal Raplamaa koolides.“
