Kolmapäeval, 16. jaanuaril saatis Rapla korvpallikool välja teate, et uueks Avis Utilitas Rapla peatreeneriks määratakse senine abitreener Toomas Annuk. Oma sobivust sellele positsioonile oli ta näidanud juba kahes esimeses 2019. aasta mängus, kui ta juhendas Rapla meeskonda peatreeneri kohusetäitjana. Esmalt alistati BC Valga-Valka/Maks & Moorits 85:70 ning seejärel Latvijas Universitate 77:74.
Oma debüüdi peatreenerina kodupubliku ees Sadolini spordihoones tegi Annuk teisipäeva, 22. jaanuari õhtul Riia VEF-i vastu. Selle mängu tulemust kahjuks siinkohal edastada ei saa, sest see selgus pärast lehe trükkiminekut. Intervjuu Annukiga tegime päev varem, esmaspäeval, 21. jaanuaril.
Loomulikult ei ole Annuk Rapla korvpallipublikule kaugeltki võõras inimene. Pigem vastupidi. Ta on juhendanud AmEst Rapla naiskonda peatreenerina, olnud Rapla esindusmeeskonna pikaaegne abitreener ning treeninud ka noortegruppe. Raplasse jõudis ta seitse aastat tagasi treener Indrek Ruudu kaudu, kes nüüd vastutab Avis Utilitas Rapla üldkehalise ettevalmistuse eest.
Pärit on Annuk Jõgevamaalt, Peipsi järve kallastelt. Sealsamas lähedal, Avinurmes alustas ta ka treeneritööga. Huvitaval kombel oli tema esimene õpilane seal Sven Kaldre, kellest nüüd on aastatega saanud Rapla staažikaim mängija. Ühe oma eesmärgina Rapla peatreenerina tõi Annuk välja selle, et ta tahab esindusmeeskonna juurde tuua rohkem Rapla maakonna taustaga noori mängijaid. Kõik võimalused on selleks olemas – samaaegselt Avis Utilitas Rapla peatreeneritööga jätkab Annuk ka Rapla korvpallikooli noortegruppide juhendamist.
Kui kerge või raske oli teie jaoks otsus võtta üle Avis Utilitas Rapla peatreeneri roll?
Meeskonna kodulehele antud intervjuus rääkisin ka, et ajastus oli ootamatu. Samas olen pidevalt asja sees ja tunnen kõiki mängijaid ning taustasüsteemi. Ausalt öeldes ei olnud see väga raske otsus. Pigem üle keskmise kerge.
Praegu läks sedasi, et pidite need kohustused üle võtma keset hooaega. Kas te oleksite eelistanud, et oleksite saanud seda teha kahe hooaja vahel?
Jah, üldjuhul küll. See annaks võimaluse satsi ise komplekteerida ja ettevalmistusprotsessi oma käe järgi läbi viia. Keset hooaega meeskonna ülevõtmine just traagika ei ole, aga selleks tuli teha palju muudatusi nii treeningutel kui ka mängujoonises. Olen kindel, et mehed kohanevad sellega. Esimesed paar nädalat treeninguid ja kaks mängu on näidanud, et nad on vastuvõtlikud ja arusaajad.
Klubi edastatud pressiteates oli kirjas, et nüüd otsitakse uut abitreenerit. Kas selles küsimuses on mingeid edasiminekuid või on juba mõni võimalik kandidaat silmapiiril?
Jaak Karp on klubi esindajana ühe konkreetse abitreenerikandidaadiga suhelnud. Mõlema huvi on olemas. Esimene prioriteet on küll leida mängija Rain Veidemani asemele. Kui selle asja saame lukku, jätkame abitreeneri otsingutega.
Mis puudutab võimalikku Veidemani asendajat, kas otsingud käivad või on juba keegi leitud?
Jah, üks konkreetne nimi on meil läbi käinud. Välja ei taha seda veel öelda.
Kui suur kaotus see meeskonnale oli, et Veideman poole hooaja pealt ära läks?
Loomulikult oli see meie jaoks kaotus. Ta oli rünnakul üks liidritest. Otsustavatel hetkedel oli ta kindel mängija ja kätt ei väristanud. Mängu lõppude otsustajana oli ta samuti üle keskmise hea.
Olete meeskonnaga igati tuttav. Nüüd, kui olete peatreener, kui palju on teil plaanis viia sisse mängulisi muudatusi?
Oleme neid muudatusi juba teinud. Ideid on rohkemgi. Mängupilt tuleks ajada kiiremaks ja agressiivsemaks nii rünnakul kui ka kaitses. Võistkond peab olema näljane edu järele ja ühiselt lõpuni võitlev. Pall peab liikuma meeste vahel ühtlaselt ja kiirelt. Kõik väljakul olevad viis mängijat peavad olema ohtlikud võrdväärselt nii rünnakul kui ka kaitsemängus.
Peatreeneri kohusetäitjana olete nüüd kaks mängu järjest võitnud. Teisipäeval ootab ees esimene mäng kodusaalis väga tugeva vastasega. Mis on see Rapla tugevus, millega Riia VEF-ile vastu saada?
Meil on rasked seisud praegu. Marek Ruut on kaitseväes, osa mängijaid on tõbised olnud. Sven Kaldre ei saa VEF-i vastu mängida. Tema saatus selgub lähipäevade või -nädalate jooksul. Tegemist on ühe traumaga. Isikkoosseisu poolest me hetkel Riia VEF-iga võrdsed pole. Usun, et kodusaal, rahva toetus, hingestatud mäng ja üksteise toetamine teeb sellest korraliku lahingu.
Kui oluline on teie kui peatreeneri jaoks see, et publik oleks saalis, tribüünidel käiks melu ja pealtvaatajad elaksid häälekalt mängule kaasa?
See on korvpallis üks olulisemaid asju nii mängijatele kui ka treeneritele. Meie oleme siin väga õnnistatud seisus, sest Raplas on iga kodumäng samal ajal nii etendus kui ka lahing. Nii mängijad kui ka treenerid tunnevad ja naudivad rahva toetust. Minu jaoks on Raplas Eesti parim kodusaal.
Olybet Eesti – Läti ühisliigas asub Rapla praegu üheksandal kohal. Kas see positsioon rahuldab teid?
Loomulikult mitte. Sellise eesmärgiga me küll hooaega ei alustanud, et jääda allapoole play-off’i joont. Oleme endale seadnud eesmärgiks jõuda kevadeks play-off’i ja võimalikult hea asetusega. Sealt edasi vaatame samm-sammult.
Olybet Eesti – Läti ühisliiga sai alguse käesoleval hooajal. Kui nüüd on pool hooaega möödas, kas võib öelda, et selle ühisliiga loomine oli õige samm?
Isekeskis arutasime seda mõtet Aivari (Kuusmaa) ja Jaaguga (Karp) juba paar-kolm aastat tagasi. Minu jaoks oli see ainuõige samm. Senises Eesti liigas mängisime sama vastasega neli korda ja paraku oli palju ka tühjades saalides mängimist. Arvestades, mis tasemel on Läti korvpall, annab nendega konkureerimine meile palju juurde.
Nüüd, kui te olete Avis Utilitas Rapla peatreener, kas te jätkate ka noortegruppide treenimist või keskendute ainult esindusmeeskonnale?
See oli üks minu soov ja ettepanek, et ma saaksin jätkata ka noortetreenerina. Näiteks laupäeviti on individuaaltreeningud nii poistele kui ka tüdrukutele. Võimalusel aitan kõiki noortetreenereid. Üks treener ütles alles hiljuti, et noorte treenimine on privileeg ja ma olen sellega täiesti nõus. Kogemus treenida noori peaks olema igal treeneril. See annab väga palju juurde.
Teie üks tugevus on hea ülevaade korvpallikooli kasvandikest. Kuidas te näete, kas sealt on peale tulemas järelkasvu ka esindusmeeskonnale?
Ma usun küll. Juba suvel kaasasime ettevalmistusperioodi ajaks mõned mängijad esindusmeeskonna treeningutele. Nad on hiljem käinud ka treeningutel abiks. Samuti on päris noorte seas vägagi huvitavaid kujusid. Kui poisid näevad vaeva ja neil endil tahtmist on, võivad nad tippu jõuda küll. Üks minu eesmärke ongi kasvatada Rapla maakonna kohalike mängijate hulka esindusmeeskonnas.
Praegu on meeskonna juures kõige nooremad Risto Valge ja Markus Ruubel. Kuidas nende panuse ja arenguga rahul olete?
Olen kõigi meestega rahul. Kõik kümme mängijat, kes meil praegu on – ameeriklased, lätlane, nii vanemad kui ka nooremad eestlased, kõik nad panustavad täiega. Risto ja Markus on mõlemad väga töökad. Risto on näidanud ennast väga heast küljest eriti just esiliiga mängudel. Seal läheb ta mäng-mängult aina paremaks. Tema panus, võitlus ja hingestatus on treeningutes kiiduväärt. Tegelikult väärib kogu meeskond samu sõnu.
Möödunud nädalavahetusel ilmunud intervjuus rääkis meeskonna endine peatreener Aivar Kuusmaa, et ta võttis meeskonda ussi ja seejärel kaotas meeskond tema näo. Kuidas te seda kommenteerite?
Minu hinnangul oleks saanud eelmine peatreener neid probleeme välja tuua juba varem töö käigus ning arutada neid nii teiste treenerite kui ka mänedžeriga. Ma ei kiida heaks seda, kui minnakse ajakirjandusse ja räägitakse asjadest ülevõimendatult. Päris nii need tegelikult ei olnud.
Mõjutab see kuidagi meeskonda?
Ei, see on juba minevik. Me teeme oma asja edasi.
Kust Eestimaa paigast te pärit olete?
Olen pärit Jõgeva maakonnast Peipsi äärest.
Seal hakkasite ka korvpallitreenerina tööle?
Esimene treeninggrupp oli mul Avinurmes 2000. aasta sügisel. See jääb Ida-Virumaa ja Jõgevamaa piirile. Minu esimene õpilane, kes saali astus, oli Sven Kaldre. Sealt me alustasime. 2006. aasta suvel helistas mulle treener Aivo Erkmaa. Siis moodustati Tartusse Fausto-nimeline meeskond. Võtsin poisid Tartusse kaasa ja sealt sai asi uue hoo sisse. Indrek Ruuduga alustasin U18 koondise juures koostööd 2008. aastal. Kaldre, Veideman, Dorbek, Puidet, Janar Soo – kõik nad olid seal olemas. Pärast kahte-kolme aastat koostööd kutsus Ruut mind Raplasse.
Kui tihedat sidet oma kodukandiga Peipsi ääres tunnete?
Ikka tunnen. Suvel püüan igal võimalusel seal olla. Puhkuse eelistangi seal veeta. Hooaja keskel püüan leida ka võimalusi, et sinna jõuda. Näiteks jõuludeks.
Klubi väljastatud pressiteates oli kirjas ka see, et teil on olnud võtmeroll Eesti mängijate aitamisel USA ülikoolikorvpalli areenile. Mis on teie side USA ülikoolikorvpalliga?
See sai alguse, kui läksin koos oma endise õpilase Janari Jõesaarega Hispaania kõrgliiga klubi Zaragoza juurde. Paraku oli ta sunnitud sealt vigastuse tõttu lahkuma. USA ülikoolide poolt tekkis seejärel huvi, kas ma saaksin ta nende juurde aidata. Ühe tuttava treeneri kaudu jõudis Jõesaar Sunrise Christian Academy juurde prep-school’i. Sealt edasi jõudis ta Mississippi ülikooli.
Siis käisin seal juba ise mänge-treeninguid vaatamas ja tekkis veel kontakte. Järgmisena pakkusin sama võimalust Rauno Nurgerile, kes mängis USA ülikoolis neli aastat. Maik Kotsar samuti, tema mängis South Carolina’s. Minu jaoks on need kõik head üleminekud olnud. Sealsete treeneritega on mul jätkuvalt tihe suhtlus.
Mis see prep-school on?
Ettevalmistuskool. Võtad endale ühe aasta pärast keskkooli lõppu, et õppida ülikooli jaoks ning teha trenni. See on n-ö üleminekuetapp. Kotsar ja Nurger on mõlemad öelnud, et siit Euroopast minnes on see ainuvõimalik valik. Eestist otse USA ülikooli minna on riskantne.
Kui teil on vaba õhtu ja plaanite televiisorist või arvutist korvpalli vaadata, kas eelistaksite Euroliiga või Ameerika korvpalli?
Hetkel ikka Euroliigat ja mitte ainult ajavahe pärast. Esimene valik on minu jaoks Euroliiga, siis tuleb üliõpilaskorvpall ja NBA sõltub juba kellaajast ja mängu tähtsusest.
Lõpetuseks soovitage head filmi.
Pole ammu kinos käinud. Kui siin Raplas valmis saab, siis saab ehk rohkem käia. Aga hea film võiks olla “American Gangster”, kus mängib Denzel Washington.
