Rail Balticu Rapla peatus ehitatakse osana Rail Balticu projektist, kinnitab Rail Baltic Estonia OÜ kommunikatsioonijuht Priit Pruul.
Kuna ajakirjanduses on kõneldud selle kiirraudteeprojekti samas mahus rahastamise ebakindlusest Euroopa Liidu uuel eelarveperioodil, on uue raudtee piirkonda jäävatel inimestel tekkinud kahtlus, kas kohalike peatuste arvelt kokku ei hakata hoidma. Rapla peatust hakati planeerima enne teisi kohalikke peatusi ehk koos Tallinna ja Pärnu peatustega.
3. jaanuaril ilmunud Rail Balticu (RB) infolehes Järgmine Peatus kirjutab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi RB koordinaator Kristjan Kaunissaare: “…regionaalse võiduna saab võtta kasvõi seda, et Euroopa ühendamise rahastu vahenditest väljaehitatavast Rapla peatusest jõuab pealinna 20 minutiga.”
Kaunissaare jätkab: „Kuigi Euroopa ühendamise rahastu poolse finantseerimise vaatenurgast ei saa kohalikke peatusi Rail Balticu projekti osaks lugeda, on kohalike peatuste väljaehitamine ja rahastamine riikide enda otsustada.” Ehk selle järgi ei ole kohalikud peatused siiski osa RB projektist?
Kaunissaare järgi peaks kohalik rong Raplast Tallinnasse sõitma uut raudteed pidi vähemalt kiirusega 150 kilomeetrit tunnis, kui see tee peal kordagi ei peatu. Kui peatub või aeglustab, siis peab sõitma kiiremini.
Pruul selgitab, et Rapla puhul on tegemist küll kohaliku peatusega, kuid ka kohalike rongide kiirused on plaanitud tänase teadmise kohaselt olema suuremad kui praegu liikuvatel rongidel.
Täpsemalt modelleerib rongiliikluse, sealhulgas rongigraafikud jms selle aasta esimeses pooles valmiv Rail Balticu opereerimisplaan, lisab Pruul.
Teised RB-le plaanitud kohalikud peatused Raplamaal on Kohila ja Järvakandi.
