Raplamaa ootab riigilt 70 asja

Raplamaa arengustrateegiast 2035+ jõuavad Eesti arengustrateegiasse punktid Raplamaa Omavalitsuste Liidu ettepanekutest lähtudes, kokku on strateegias kirjas 70 ootust. Rapla maakonna arengustra­teegia hakkas kehtima 15. jaanuaril, kui hakkasid kehtima Raplamaa valdade volikogude otsused, kes need heaks olid kiitnud. Raplamaa Omavalitsuse Liidu (ROL) arendusjuht Tavo Kikas rääkis, et ta on saatnud rahandusministeeriumile, kes Eestis regionaalse arengu eest vastutab, strateegia erinevate teemade seisukohti üleriigilise strateegia Eesti 2035+ sisendiks.

„Tõenäoliselt üritab ministeerium kõigi maakondade ettepanekutest kokku panna üldistuse,” ütles Kikas. Veebruari jooksul on rahandusministeerium lubanud ka korraldada teemade kaupa kokkusaamised, lisas ta.
Raplamaa omavalitsuste ootused riigile on välja toodud maakonna arengustrateegias eraldi peatükis, kus on kokku kirjas 70 ootust kaheksa teema kaupa, mille hulgas on näiteks rahvastikku ja asustust, elukeskkonda ja teenuseid, majandust ja ettevõtlust ning haridust käsitlevad teemad. Kikas märkis, et Raplamaal peetud arutelude käigus tulid teistest ehk rohkem esile teede ja transpordiühendusega seotud teemad, sest Raplamaa inimeste jaoks on oluline liikuma pääseda. Riigile seatud ootuste peatükis on need välja toodud füüsilise ja sotsiaalse sidususe teemas. Seal on kirjas näiteks Rail Balticu väljaehitamist puudutav punkt, samuti Tallinna-Rapla-Türi maantee esimese klassi nõuete kohane projekteerimine ja väljaehitamine.
Kikas selgitas, et varem tähendasid esimese klassi nõuded neljarealist ehk kaks-pluss-kaks-maanteed, nüüd aga pole see enam kohustuslik ja võib piirduda ka kaks-pluss-üks-maanteega, kui ohutusnõuded on täidetud.
Koos maakonna arengustra­teegiaga kiitsid Raplamaa omavalitsused heaks ka selle tegevuskava aastateks 2019–2022. Seal on 25 leheküljel punktide kaupa välja toodud tegevused, mida neil aastatel tuleb teha strateegia elluviimiseks.
Näiteks on kirjas tegevus „Rail Balticu ehitusprojekti koostamine, arvestades loodus- ja elukeskkonna ning kohalike kogukondade huvidega. Projekteerimise käigus lahendatakse mh Rapla kiirrongipeatus, regionaalsed peatused Kohilas ja Järvakandis ning tööstust toetavad haruteed Järvakandis”. Kikas tõdes, et Raplamaa arengustrateegia tegevuskava näeb tõepoolest Raplasse ette kiirrongipeatuse, samal ajal kui riigi tasandil käsitletakse Rapla peatust viimasel ajal pigem regionaalsena, samas reas Kohila ja Järvakandi peatustega.
Tegevuskava näeb ette ka munitsipaalelamispindade ehitamise, soetamise ja korrastamise. Kikas nentis, et kõigis Raplamaa valdades tuntakse tõepoolest puudust elamispindadest, kuid eriti terav on see Kohilas.
Tegevussuuna „Loodusressursside säästlik kasutamine” all on teiste seas kirjas rahvusmaastike määramine, kus vastutavaks organisatsiooniks on märgitud rahandusministeerium. Kikas selgitas, et väärtuslikud maastikud, millel võiks olla potentsiaali saada rahvusmaastikeks, on tähistatud ka Rapla maakonnaplaneeringus. Selliste maastike puhul peetakse lisaks loodusväärtusele silmas ka kultuuri-, ajaloo-, puhke- ja muid väärtusi ja mida rohkem erinevaid väärtusi kuskil kokku saab, seda rohkem on sel maastikul võimalust saada rahvusmaastikuks.
Paljud punktid tegevuskavas on üldised, kogu maakonda hõlmavad, osa aga peab silmas konkreetset kohta, nagu näiteks Aespa teenuskeskuse väljaehitamine Kohila vallas. Kõnealune keskus peaks sisaldama lasteaeda, kogukonnakeskust, raamatute laenutust, postipunkti, mänguväljakut, spordirajatisi jne. Kikas ütles, et konkreetsed kohad on jõudnud maakonna tegevuskavasse siis, kui neil on laiem tähtsus kui vaid ühele külale. Sageli on aga jäädud üldiseks sellepärast, et maakonna arengustrateegia on aluseks riigieelarvest kohaliku omavalitsuse üksustele juhtumipõhiste toetuste andmisel ja riiklike investeeringute kavandamisel – et kõik paigad oleksid hõlmatud.
Kikas kinnitas, et ROL ka jälgib, kuidas riigi ja omavalitsuste tasandil tegevuskava punkte ellu viiakse, see on strateegia elluviimise korralduse ja seire peatükis kirjas. Kuna alates eelmise aasta algusest, mil maavalitsused kaotati, näeb kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ette maakondade arengustrateegiate koostamise, on Kikase sõnutsi varasemast rohkem lootust, et neid ka riigi tasandil täidetakse. Kohalike omavalitsuste puhul aga peaks täitmise tagama kasvõi see, et neid puudutavad punktid on enamasti sees ka valdade arengukavades, valdadele üldjuhul midagi peale ei surutud.
Osa punktide puhul on aga vastutaja ROL ise. Näiteks vastutab ta kriisitubade võrgustiku väljaarendamise, maakondliku kultuurinõukoja tegevuse käivitamise ning uue toimiva maakonna maine- ja kohaturundustrateegia kokkupanemise eest.