Laupäeval, 2. veebruaril sai pikk ootus läbi. Üle üheksa aasta selgitati taas välja Rapla maakonna meister jäähokis.
Lelles peetud turniiri saatsid kerged külmakraadid. Ihaldatud maakonna meistritiitli nimel läks võistlustulle viis võistkonda. Esikoha napsas nelja võiduga võistkond Kehtna Mahe, kes lasi kogu turniiri vältel visata endale vaid ühe värava.
Maakonna meistrivõistlused peeti ära ühe päevaga ning kõik viis võistkonda mängisid omavahel ühe korra läbi. Turniirist võtsid osa Kehtna Mahe, HK Lelle Litter, Lelle 2, RXT Team Rapla ja Rapla Kepiklubi. Iga võistkond võis oma nimekirjas üles anda kümme mängijat. Väljakul oli korraga neist viis – neli väljakumängijat pluss väravavaht. Väljaku mõõtmed olid 40 x 24 meetrit ning mänguaeg kestis kaks korda kaksteist minutit.
Esialgu plaaniti mängida kaks korda neliteist minutit, kuid lõpuks otsustati ümber. Võistluste korraldaja Siim Viisut selgitas, et põhjuseks olid kardetavad soojakraadid. Isegi ühe või kahe soojakraadi juures oleks väljak muutunud pehmemaks ning kogu pingutus oleks mängijatele olnud tunduvalt raskem. Seetõttu oli mõistlik mängida lühemate poolaegadega. Viisut tõdes, et väga hea oli ühe päevaga turniir ära pidada, sest juba järgmisel päeval tulid kerged soojakraadid.
Võrreldes tavapärase jäähokiga olid Rapla maakonna meistrivõistlustel keelatud nii jõumäng kui ka löökvisked. Küll aga arvestati suluseisu reegliga ning tsoonide jooned olid ilusti väljakule kantud.
Finaalivääriline mäng
Pealtvaatajad nägid igati põnevat ja intrigeerivat turniiri. Kokku visati kümne mängu jooksul 36 väravat. Kuigi turniirisüsteem ei näinud ette finaali, sai kindlasti pidada finaalivääriliseks kohtumist, kus vastamisi läksid HK Lelle Litter ning Kehtna Mahe. Tegemist oli kolmanda vooru mänguga. Ka Kehtna mängija Siim Riisenberg tõdes, et see oli turniiri kõige pingelisem mäng.
Kehtna läks 2:0 juhtima, kuid lasi siis ühe värava tagasi visata. Tegemist oli üldse ainsa väravaga, mille Kehtna endale sel turniiril visata lasi. “Lellel oli koduväljakueelis, aga samas ka suurem vastutus. Meil ei olnud midagi kaotada,” sõnas Riisenberg.
HK Lelle Litri poolelt kommenteeris mängu Margus Pärt: “Kõige raskem mäng oligi Kehtnaga. Nad läksid 2:0 juhtima. Meie väravavaht kommenteeris pärast, et peale väravaolukordade tal palju rohkem tööd ei olnudki. Meil ei olnud õnne ja nende väravavaht oli tugev. Nende kapten Siim Viisut oli ka parem mängija kui meie.” Samuti tõi Pärt välja, et kuna tegemist oli kolmanda vooru kohtumisega, oli selleks ajaks ka jää juba krobeline.
Ta lisas, et kui väljas oleks olnud viis-kuus miinuskraadi, oleks saanud mängudele pooletunnise pausi sisse teha ja uue jää peale valada. Kahjuks seda võimalust ei avanenud. Hea oli muidugi see, et päris plusskraadidega mängida ei tulnud. Siis oleks uisud veel rohkem jää sisse vajunud ning selle pind veel krobelisem olnud.
Treeningud enne võistlusi
Küsimuse peale, kui palju enne võistlusi koos trenni tehti, vastas Siim Riisenberg, et sama pundiga on Kehtna mehed lapsest saati tiigijääl hokit mänginud. Tänavusel talvel mängiti enne laupäevaseid võistlusi koos kolm-neli korda. Selle mõttega Riisenbergi sõnul Kehtna mängijad turniirile vastu ei läinud, et kindlasti esikoht võtta. “Nii ambitsioonikaid mõtteid minul küll ei olnud. Nähes teiste mängijate varustust, mõtlesin, et isegi üks või kaks võitu oleks päris hea tulemus. Pärast teist mängu kuulsin publiku seast kommentaari, et Kehtna mängib kõige süsteemsemalt. See lisas küll motivatsiooni edasi pingutada,” rääkis Riisenberg.
Margus Pärt ütles, et turniiril teise koha saanud HK Lelle Litter oli tulemusega rahul. “Me ei osanud aimata, milline tase sellel võistlusel tuleb. Loomulikult oleme tulemusega rahul ja tean, et Lelle 2 võistkond oli samuti rahul. Väljakul tundus, et tase on ühtlane,” sõnas Pärt. Ta lisas, et koos Lelle ja Kehtna meestega on saanud trenni teha umbes jaanuari esimese nädala lõpust. Vahel on käidud treenimas ka Tallinna ja Viljandi jäähallides.
Järgmisel aastal uuesti?
Enne tänavust aastat peeti Rapla maakonna meistrivõistlusi jäähokis viimati 2010. aastal. Toona peeti võistlused Valtu spordimaja juures asuval miniareenil. Tänavu oli selliste võistluste läbiviimiseks ainuõige valik loomulikult Lelle. Seda tõdes ka korraldaja ja Kehtna Mahe kapten Siim Viisut, öeldes, et meie maakonnas ei ole jäähoki mängimiseks Lellele võrdväärset kohta.
“Selline mõte oli, et Raplamaa meistrivõistlusi iga aasta veebruaris pidada. Kõik sõltub ilmaoludest. Põhiline on see, et saaks jääd teha,” sõnas Viisut. Ta rääkis, et 2010. aastal peetud meistrivõistlused olid esimesed pärast Eesti taasiseseisvumist. Nüüd soovitakse neid hakata pidama regulaarselt, kui ilmataat seda soosib. Kui parajalt miinuskraade väljaku tegemiseks ei jagu, siis ei saa ka hokit mängida.
Ühe huvitava fakti võib tänavusest turniirist veel välja tuua. Pealtvaatajaid oli sedavõrd palju, et kuum tee ja saiakesed osteti kohvikupidajalt ära ühe tunniga. Viisut ütles, et kohvikupidaja oli esmalt kartnud, et kas keegi üldse temalt midagi ostma tuleb.
