Eelmise aasta 18. detsembril avaldati umbusaldust Märjamaa eelmisele vallavanemale Villu Karule ning valiti vallavanemaks varem politsei- ja piirivalveametis juristiametit pidanud Merlin Suurna.
Raplamaa Sõnumitele andis Merlin Suurna intervjuu Märjamaa vallamajas.
Millised on tähtsamad projektid, mis Märjamaa vallas ette võetakse?
Spordikeskust on oodatud enam kui 12 aastat. Eile (30.01 – toim) käisid üheksanda klassi õpilased vallavalitsusega tutvumas ja tundsid huvi, mis spordikeskusest saab. Praegused sportimistingimused on õpilastele ebamugavad, nii et see on nende jaoks oluline. Järgmiseks suveks peab spordihoone valmis olema ja juba praegu on vaja mõelda, mida me seal teeme, et kui uksed avatakse, oleks seal juba tegevus sees. Ma arvan, et majale tuleb üleriigilise konkursiga leida hea juht, sest maja peab ikka müüma ja iga seisev tund on meie kahjuks.
Spordihoonesse tuleb ka majutus, umbes 40 kohta, mis on väga tänuväärne, kuna praegu on Märjamaal väga raske rendipinda saada.
Järgmine suurem projekt on Pillerpalli lasteaia rekonstrueerimine. Leping ootab mul veel allkirjastamist, kuid 11. veebruaril saavad ehitajad platsi enda kätte, et alustada eeltöödega ja hiljemalt 1. märtsil läheb ehitustöö lahti. Ehitust alustatakse keldrikorrusest, nii et see ei mõju kohe rühmaruumidele. Mais-juunis võib tekkida olukord, kus koolieelikud lähevad kooliruumidesse, aga see polegi halb, sest nad saavad koolieluga tutvuda. Sõime omad peavad ilmselt minema koos õpetajatega lastehoidu. See on siis, kui kõik läheb plaani järgi.
See laste teema on hästi õrn ja seepärast ka volikogu väga muretses, kas see on piisavalt läbi mõeldud. Praegune plaan on kuude suhtes ka intensiivsem kui algul planeeritud, algul oli 14 kuud, praegu on 9 kuud, nii et oktoobriga peaks olema kõik.
Hetkel on rahandusministeeriumis kooskõlastamisel ka tervisekeskus uusehitisena. Eks ole näha, mis tulemus tuleb. Kui see tuleb meie rahakoti eeldatava summaga sarnane, siis see oleks kolmas asi, mis tuleb teha. Ja Valgu põhikooli küttesüsteem. Seal köetakse väga suures mahus elektriga ja on ka ahiküte, mis tuleohutuse seisukohast ei ole kõige mõistlikum lahendus. Veebruaris saab selgeks, kas katlamaja saab ehk KIK-i rahastusega teha. Kui ei saa, tuleb tänapäevasele küttesüsteemile üle minna täies mahus valla rahaga, investeeringute kavas on hetkel ka niimoodi arvestatud. Kõik investeeringud lähevad laenu pealt, suured summad ju siiski.
Kas on ka lühiajalisi projekte, mis on vaja kohe ära teha?
Investeeringute kavasse läheb kõik, mis on üle viie tuhande. Mis on alla selle, saab iga asutuse juht planeerida majanduskulutustesse. Seda ülevaadet mul vallavanemana ei ole. Valgu rahvamaja näiteks tegi oma köögi korda, et maja paremini müüks. Nüüd on mõnus ruume rendile pakkuda.
Mõned investeeringud saame teha kaasava eelarve kaudu. Sellel aastal laekus neli ettepanekut, hääletus on veel toimumata.
Mis inimesi Märjamaale tõmbaks, mis on siinsed n-ö maasikad?
Meil on ujula ja kino. Saab päris mõnusa paketi kokku Märjamaale tulles: käid perega kinos, lähed ujulasse ja söögikohad on meil ka olemas. Discgolf on täna juba Järtas olemas ja selliste suurepäraste ilmadega saab seal kelguga mäest alla lasta. Miks ei võiks seal ka tuubi võimalus olla. Tegevusi ja edasiarendamise võimalusi Järtas on, kuid eks see on raha ja valikute küsimus. Miks mitte tekitada sinna selline väike majakene nagu Pirgus.
Kõik algab sellest, kuidas me suhtume enda kodukohta, kuidas me sellest räägime. Kui me ise aina viriseme ja vingume ja ei näe, mis meil siin täna olemas on, siis ei oska me neid ka oma külalisele tutvustada. Kui me ise otsime võimalusi ja lahendusi, kuidas end paremini müüa, siis juba see mõtteviis on maasikas.
Ma olen ka varem öelnud, et tegelikult ei pea kõikide asjade puhul olema seda rahahunnikut, piisab paarist väikesest ideest ja oledki juba nähtav. Näiteks hetkel on meil palju lund tasuta käes, miks mitte sellest lumelinnak teha. Üks aasta tegi mingi vald pika keti lumememmedest tee äärde. Üsna tundmatu väike vald, kuid positiivne kajastus ja sa oledki jällegi nähtav. See tekitab ka kogukonnas sellist meeldivat särinat. Minu ettepanek on olnud kaasata kultuurikomisjon ja hakata vaikselt ajurünnakut tegema, et mis on meie jaoks oluline.
Sel aastal oli meil jääratas Vigalas, mis meelitas ju meeletul hulgal inimesi siia. Võib-olla järgmine kord, kui oleme kontseptsiooni enda jaoks paika saanud, oleme targemad seda rahvahulka, mis sinna tekkis, heas mõttes ära kasutama. Vahel läheb väike asi rohkem käima kui see, kuhu on palju raha ja ressurssi pandud.
Kuidas tagada elu maapiirkondades ja teenuste säilimine seal?
Kas kõik teenused peavad olema kohapeal, see on eraldi küsimus. Üha enam on ikkagi e-teenust, mida paljud kasutavad. Muidugi on mingi hulk inimesi, kes kunagi ei hakka seda kasutama. Tuleb hoopis luua mobiilsed töökohad. Ei ole mõeldav, et kaheksast viieni, viis päeva nädalas istub ametnik ja jõude ootabki, sest ei tulegi kedagi. Ega sellepärast ole kodanik õnnelikum, kui ta teab, et seal on see üksus. Paindlikumat lähenemist on vaja arendada ja aru saada, mis on need hädavajalikud teenused, mis elu maal tagavad.
Kui suur on Märjamaa rahvaarv?
7656, mehi ja naisi on enamvähem pooleks. Kahjuks viimaste aastate tendents on ikka kahanemise suunas, suremus ületab sündimust. Rahvastikuregistri andmete uuendamisega läks meilt 92 inimest, mis on päris suur number. Kuid tulubaasi poolest on meil seis eelmise aasta põhjal positiivne, maksutulu laekus rohkem.
Rahvaarvu kahanemine on kõikides valdades oluline teema. Eile (31.01 – toim) tegi Heiki Hepner hea üleskutse, et see võiks me maakonna ühine mure ja soov olla, et see number ikka ülespoole liiguks. See oleneb ka sellest, kuidas me ise näeme oma kodukohta, kuidas me ise temast räägime. Kui meil endal on hea olla ja me sellest rohkem räägime ja niimoodi päriselt ka tunneme, seda rohkem oskavad ka teised meid hinnata.
Mulle tundub, et Märjamaa on natuke nagu Tallinna eeslinn. Kui vaadata seda Laagri poolt, siis see tuleb aina lähemale. Ühel hetkel siis vaatavad pangad ka, et pole see Märjamaa midagi nii kaugel ja võib sinna rahulikumalt laenusid anda. Suvel läheb juba väga ludinal see sõitmine, saad ehk 40 minutiga linna.
Volikogu on pärast vallavanema vahetust jagunenud pooleks. Kas seda olukorda saab kuidagi parandada?
Sunniviisiliselt ei saa inimesi panna ümber mõtlema. Eks volikogu esimehel on ka suur roll, kui me räägime istungi juhtimisest, et see ei näeks välja nagu laat. See on väga reglementeeritud, kuidas volikogu istungit pidada. Ei ole nii, et hõigun vahele ja räägin päevapunktist mööda. Kuid üks volikogu pool on endale pähe võtnud, et kui nad ei ole enam enamuses, siis on nad kaotanud tahtmise sisuliselt kaasa töötada.
Võib-olla see ongi opositsiooni ülesanne juhtida tähelepanu mingitele asjadele. Aga asi on selles, kuidas sa selle välja pakud. Tegelikult on ju kodanik andnud sulle oma hääle ja eeldab, et sa teed sellega midagi head. Iga volikogu liige peab mõtlema, et ta ei seisa seal vaid oma isiklike tahtmiste eest, vaid on ports inimesi, kes on teda usaldanud. Kui sa kandideerid, ei tea sa kunagi, kas satud enamusse või vähemusse, kuid kaasa töötamist eeldatakse mõlemal juhul.
Ma olen öelnud ka seda, et minul ei ole vahet, kummal pool lauda ma töötan, ükskõik mis asutuses ma töötan, teen oma tööd ühteviisi. Ja mul ei ole vahet, kellega ma suhtlen, kõikide inimestega tuleb osata läbi saada ja käituda.
Volikogus on hetkel juhtunud see, et opositsioon ei soovi enam komisjonide töös osaleda. Muidugi võib ka olla lihtsalt volikogu liige, kuid komisjoni töös osaledes saad alt üles nende teemadega tegeleda, olla paremini kursis. Samuti kiputakse ühelt poolt pidevalt võrdlema, kuidas enne tehti või ei tehtud. Kuid sellisel juhul ei ole edasiminekut. Võib muidugi ka võidelda, kuid kas see on mõistlik ja vajalik.
Kuidas te vallavanemana seda avatust, kaasatust ja läbipaistvust kavatsete juhtimisse rohkem sisse tuua? Näiteks kui vallakodanik küsib teie palga kohta, kuidas siis talle vastate, et see võimalikult läbipaistev oleks?
Kõigepealt peab endal olema avatud meelt, julgust ning tahtmist rääkida. Ma võin ju ka demagoogiat ajada. Selle palgateema puhul on teatud sõnum juba meedia kaudu antud. Lehes oli selle kohta käiva artikli pealkirjas, et palk tõusis, kuid tõusta saab midagi, mis on juba olemas. Tegelikult see määrati mulle. Sel hetkel mul ei olnud mingit palka. See, et Villu Karul oli selline palk nagu oli, oli tema palk, mitte minu palk.
Sõnumi kontekstiga annab luua hoopis teistsuguse pildi, kui see päriselt on. Ma lugesin seda artiklit niiviisi, et ainult üks pool oli avatud, ettepaneku tegijate pool ei olnud avatud. Kui me ise ei anna tasakaalustatud infot, kajastame vaid üht poolt, siis see hakkab väga lihtsalt oma elu elama ja väga raske on seda tagasi võtta. Ma võin rääkida mida tahes, kuid meedia on nii tugev kanal.
Palganumber peab olema inimesele, kes sellele kohale kandideerib, motiveeriv. Loomulikult minult küsiti, millised on minu tingimused ja soovid, kuid lõpuks oli see volikogu otsus.
Oma hariduselt olen jurist ja volikogu liikmena tajusin pidevalt seda, et vald tellib teenuseid sisse, kuid usun, et vald on täna juba võitnud, kuna ma suudan oma teadmistega ka osa asju ära katta. Palk on alati terav teema ja kõigile ei saa niikuinii meele järele olla. Kuid vallavanema abil seatakse mingeid eesmärke ja tegevusi ja palganumbrisse on sisse kirjutatud mingid ootused. Me võime selleks numbriks panna ka palju väiksema, kuid mis ootusi siis meil vallavanemale olla saaks?