Kui Raplamaa elanikud esmaspäeva hommikul tööle hakkasid minema, ootasid neid kõnniteedel ees klaassile jää ja selle peal vesi – kõige libedam kombinatsioon üldse. Kui kerida kella 24 tundi edasi, olid takistuseks juba hiiglaslikud lumehanged.
Selline kord juba on meie Eestimaa talv. Kõige sellega tuleb toime tulla teehooldajatel ning kohalikud omavalitsused peavad pingutama leidmaks vahendeid, et teed oleksid kõnnitavad ja sõidetavad.
Laupäeval, 9. veebruaril jooksis “Aktuaalse kaamera” uudistes lõik, millest selgus, et Türi vald Järvamaal on ära kulutanud kogu teede talihoolduseks ettenähtud raha. Sellest tulenevalt tekkis ka Raplamaa Sõnumitel huvi uurida meie kohalikelt omavalitsustelt, mis seis teede talihooldeks ettenähtud eelarvega on.
Tõele au andes tuleb öelda, et võtsime ühendust ka Türi abivallavanema ja endise Käru vallavanema Elari Hiisiga. Tema ütles, et tegelikult ei ole seis nii lootusetu, nagu “Aktuaalse kaamera” uudisest võis järeldada. “See on vale info. Raha ei ole otsas. Kõik tööd saavad tehtud ja teehooldajatele me selles osas mingisugust allahindlust ei tee,” sõnas Hiis.
Ennekõike huvitas Raplamaa Sõnumeid loomulikult Käru piirkond, mis kuulus varem meie maakonna koosseisu. Hiis ütles, et Käru piirkonnale see AK uudis mingeid muudatusi ei tähenda. Teed lükatakse samamoodi lumest lahti, nagu seda senini on tehtud. Samas tõdes Hiis, et tänavune talv kogu oma lumerohkusega on keeruline küll. Teede talihooldusele kuluv summa on tõepoolest suurem, kui on olnud lähiminevikus.
Seda mõtet toetas ka Kohila vallavanem Heiki Hepner. Ta ütles, et tänavune talv on võrreldes varasematega tõepoolest kulukamaks osutunud. Siiski ei paista Kohilas sellist olukorda, et teede talihooldele mõeldud raha võiks otsa saada. Ta tõi näite mitme aasta tagusest talvest, kus lund oli kohati isegi rohkem kui praegu. Siis osutusid vahendid tõepoolest napiks ning tuge otsiti reservfondist. Kõik vajalikud tööd said ikkagi tehtud. Samasugune seis on ka tänavu – kui tõesti on vaja lisaraha teede hooldamiseks, siis leitakse see reservfondidest.
Teisipäeva, 12. veebruari varajastel tundidel oli tihe lumesadu tabanud ka Kohilat. Hepner ütles, et vedajad teevad üldiselt head tööd, aga sel hommikul oli ta olnud pisut pahane, et nii suurele lumesajule juba varem ei reageeritud. Hommikuks oli sadanud kindlasti üle kümne sentimeetri lund, kohati isegi 11-13 sentimeetrit. Hepner langetas ka otsuse, et edaspidi tuleb valla korrakaitsespetsialistil teha järelevalvet teede korrasoleku kohta. “Kui vaja, võtame lisa reservfondist, aga ükski tee rahapuudusel lahti lükkamata küll ei jää,” sõnas Kohila vallavanem.
Märjamaa valla puhul on nii eeliseks kui ka miinuseks suur territoorium. Tegemist on territooriumi poolest Raplamaa suurima vallaga, mis paikneb 1163,52 ruutkilomeetril. Märjamaa abivallavanem Triin Matsalu ütles, et enamikus valla piirkondades arvestatakse lume lükkamist tunnihinna alusel, mis tagab selle, et teenuse hind ei saa kerkida liiga kõrgeks. Samas näiteks Märjamaa alevis arvestatakse seda kilomeetrihinna alusel. Matsalu kinnitas ka Märjamaa valla näitel, et tänavune talv nõuab teehooldeks rohkem vahendeid kui varasemad. Samas lisas ta, et sellist olukorda, kus selleks ettenähtud raha täitsa otsa saab, praegu küll ei paista.
Samasugune seis on ka Rapla vallas – talihooldeks ettenähtud raha otsa lõppemas ei ole. Küll aga on teisi väljakutseid. Praegu on tegemist esimese lumerohke talvega suures ühendvallas. Samuti on abivallavanem Meelis Mägi sõnul kasvanud erateede omanike hulk, kes on palunud, et vald saaks ka nende teed lahti lükata. Enamasti on Mägi sõnul nendele palvetele vastu tuldud.
“Viimasel kolmel aastal ei ole tulnud teha lumetõrjet nii palju kui tänavu,” sõnas Mägi. Samas lisas ta, et selleks ettenähtud raha otsa lõppemas ei ole. Isegi kui veebruaris-märtsis peaks lund veel juurde tulema, ei jääks hooldetööd Mägi sõnul tegemata. “Kui väga vaja läheb, siis saame teede valdkonnas raha ka ümber liigutada, aga otsa lõppemas see kindlasti ei ole,” sõnas Mägi.
